Soome ministrid: enne varjupaigataotlejate ümberjagamist tuleb korda teha lekkiv välispiir
”Ma pean seda [Dublini lepingust taganemist] äärmiselt problemaatiliseks. Vähemalt peaks [enne lepingu tühistamist] olema midagi muud asemele pakkuda,” tõdes Orpo Soome rahvusringhäälingule Ylele. 2003. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud Dublini leping näeb ette, et Euroopa Liitu saabuva varjupaigataotleja peab registreerima ning ta saab varjupaika taotleda selles EL liikmesriigis, kuhu ta esimesena saabus. Kui varjupaigataotleja mõnes teises riigis varjupaigataotlust püüab esitada, on teistel riikidel õigus ta esmasesse riiki tagasi saata. Lepingu eesmärk on olnud võtta varjupaigataotlejatelt võimalus anda erinevates Euroopa Liidu riikides korraga sisse mitu taotlust. Kuna lõviosa varjupaigataotlejatest siseneb Euroopa Liitu aga mõne üksiku Lõuna-Euroopa riigi kaudu (Kreeka, Itaalia ja Hispaania), siis peavad need riigid Dublini lepinguga sündinud olukorda ebaõiglaseks – sest see seab neile kohustuse vastutada peaaegu kõigi EL varjupaigataotlejate eest. Ajaleht Financial Times väitis kolmapäeval, et Euroopa Komisjon kavatseb Dublini leppe hülgamist või vähemalt külmutamist. ”Varjupaigasüsteem ei tööta, sest Kreeka ei kaitse oma piiri” Siseminister Orpo on nõus sellega, et varjupaigasüsteem ei tööta korralikult ja möönab, et ”esimese riigi põhimõtet” tuleb korrigeerida. Põhjused on tema hinnangul aga mujal kui Dublini leppes.  ”See ei tööta, sest Euroopa Liidu välispiiri – eriti Kreeka piiri – valve ei tööta ning Schengeni alasse sisenejaid ei registreerita. See lammutab kogu süsteemi vundamendi,” seletab Orpo. Enne varjupaigataotlejatest tekkinud koormuse püsiva jaotamise küsimust tuleks tema sõnul korrastada Euroopa Liidu välispiiri valve ning korralikult ellu viia Euroopa Liidu ja Türgi vaheline lepe ebaseadusliku sisserände ohjamiseks. ”Kui tekitatakse uus süsteem varjupaigataotlejate püsivaks ümberjagamiseks olukorras, kus välispiir endiselt lekib –, hakkab Euroopa Liitu voogavate varjupaigataotlejate arv lihtsalt kasvama,” märgib Petteri Orpo. Ta toonitab, et Soome on riiki saabunud varjupaigataotlejate suhtarvu poolest (rahvaarvuga võrreldes) Euroopas neljandal kohal. Siseminister hoiatab, et kui olukorda ei lahendata Euroopa Liidu tasemel, hakkavad kõige suurema rändevoo all ägavad maad isekaid otsuseid tegema. Stubb ei usu, et lepingust lahti öeldakse Soome rahandusminister Alexander Stubb (Kokoomus) ei usu, et Euroopa Liit Dublini lepingust lahti ütleb. ”On selge, et lepingut käsitletakse, kuid keskne debatt puudutab siiski välispiiri kaitset. Kui meil on süsteem, mille kohaselt inimesed saavad [Schengeni alal] vabalt liikuda, on ülioluline, et välispiiri ei leki.”
