Reimo Mets: kui meil on kooseluseadus, siis peame selle ka korrektselt ära vormistama
Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine riigikogus on takerdunud poliitilise kempluse taha. Sama tuline arutelu toimub sel teemal ka ühiskonnas ning kohati tundub, et tegemist on seadusega, mis on olulisem kui kõik muu, vahendas ETV saade "Vabariigi kodanikud". "Kui meil on kooseluseadus ja see on riigikogu poolt vastu võetud, siis see on kehtiv seadus. Selle seadusega on vaja edasi minna selles riigikogu koosseisus, et seadusest tulenevad rakendusaktid jõuaksid ka tegelikult praktikasse," rääkis Reimo Mets saates. "Mina kui jurist ei tee riigikogu eest tööd, aga ma tean, et kui riigikogu ühe seaduse vastu võtab, siis see on kehtiv. Selle üle arutada, kas me peaksime selle seaduse tühistama või mitte, on minu meelest täielik juriidiline nonsenss, sest sellisel juhul me peaksime ette võtma igasuguseid seaduseid ja neid võib hakata alati tühistama. Aga küsimus on, millise signaali me saadame siis välja sellest õigusriigist kogu Euroopale – kui Euroopa pärast kooseluseaduse vastuvõtmist ütles, et see on üks olulisi sündmusi, mis mõjutas maailma paremas suunas," lisas ta. Mets usub, et tavaliste Eesti inimeste jaoks ei ole tähtis, kas näiteks tema naaber on gei või lesbi. "See pole primaarne küsimus inimeste jaoks. /.../ Me peaksime olema kokkuhoidvad selles väikeses kogukonnas ja toetama seda väikest segmenti, kes on rõhutud. Kui lähtume sellest, et kehtestame enamuse seadused, siis ilmselgelt ei saagi see vähemus kuidagi orbiidile pääseda. Aga vähemuse allutamine enamuse tahtele ei ole kindlasti õiglane ja demokraatlik riigivalitsemise kord. Kui Nõukogude Liidu ajal oleksime küsinud, kas Eesti sooviks olla vaba, siis kogu Nõukogude Liidu rahvastik oleks kindlasti öelnud, et ei taha – te olete Nõukogude Liidu osa, enamus otsustab nii ja olge edasi," arutles Mets. Reimo Metsa sõnul on õige, et kooseluseaduse järgi võivad ennast paari panna ka heteropaarid. "Kui me teeksime vastupidi, mingi geidele mõeldud seaduse, siis oleks see ju sõna otseses mõttes privileeg ainult ühele väiksele segmendile ja seda on riigikogu tabanud, et sellist privileegi pole põhjust teha. Kui teha, siis teha kõigile üks – nagu meil kehtib käibemaks kõigile üks, mitte pole erisused. See ongi võrdne kohtlemine. Euroopast on juba täna näiteid, kus on kehtestatud kooselu ainult samasoolistele, näiteks Inglismaal. Sealne kontsistutsioonikohus ütles juba, et olukord, kus erisoolistele seda võimalust pole antud, on diskrimineerimine ja see on ka õigustatud," selgitas Mets. "Ma näen, et kui meil on seadus, siis peame selle korrektselt ka ära vormistama ja viima selle sinna[maani], et see hakkaks inimeste vahel reaalselt õigusjõudu omama, sest täna on meil igapäevaselt aina rohkem inimesi, kes sõlmivad notaris kooselulepinguid," lisas ta.
