Mullu oli Eestis roimasid alates taasiseseisvusmisaja algusest kümme korda vähem
Samas on Eestis eelmisel aastal vägivalla tõttu hukkunud inimeste hulk kaks korda suurem kui näiteks Soomes. Kui eelmisel aastal kaotas Eestis tapmise või mõrva tõttu elu 40 inimest, siis näiteks 2005. aastal oli sellistes kuritegudes hukkunuid 123 ning aastatega on selliste kuritegude hulk olnud väikeste eranditega languses. Muude vägivallakuritegude osas oli eelmisel aastal võrreldes tunamullusega väike tõus kui registreeriti 7889 sellist kuritegu, 2014. aastal aga 7489. Vägivaldse rünnaku ohvriks langes eelmisel aastal 2,3 protsneti Eesti elanikest ning politseid teavitas 40 protsenti ohvritest. Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas mullu 10 protsenti ning eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10 protsenti kõigist kuritegudest ja 38 protsenti kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel ning ohvritest 82 protsenti on naised ja 16 protsenti mehed. Samas ei näita perevägivalda puudutavad andmed, et selliste kuritegude hulk on suurenenud, vaid pigem seda, et sellistest juhtumitest antakse rohkem teada. Kokku registreeriti eelmisel aastal 32 575 kuritegu ehk vähem kui 2014. aastal, kuid see on osaliselt tingitud karistusseadustiku muudatustest, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni. Kuritegevus langes kõigis maakondades. Enim vähenes kuritegevus Raplamaal ehk 27 protsenti, Läänemaal 25 ja Ida-Virumaal 21 protsenti. Tõusnud on lahendatud kuritegude hulk ehk kui 2014. aastal lahendati 52 protsenti registreeritud kuritegudest, siis eelmisel aastal oli see näitaja 63 protsenti.
