Mullu võeti Peipsi järvest välja 70 kilomeetri jagu hüljatud võrke
Inspektsiooni peadirektor Peeter Volkov rääkis sel teemal "Terevisioonis" ja märkis, et see aeg, kus keskkonnarikkumiste hulk oli väga suur, jääb 15 aasta taha, vahendasid ERR-i raadiouudised. Toona oli palju ebaseaduslikku metsaraiet. Praegu aga teevad muret hoopis hüljatud kalavõrgud veekogudes, eriti Peipsi järves. "Paraku need võrgud, mida müüakse, on suhteliselt odavad," nentis Volkov. Tema sõnul võttis inspektsioon eelmisel aastal Eesti suurimast järvest välja ligi kaudu tuhatkond omanikuta püügivahendit. "Kui üks võrk on keskelt läbi 70 meetrit pikk, siis te võite välja arevestada, et välja võetud võrkude kogu pikkus on 70 kilomeetrit," selgitas Volkov. Inspektsiooni juht lisas, et väljavõtmata võrgud sisuliselt püüavad edasi. "Kui kalad sinna sisse lähevad, siis võrk muutub raskemaks. Võrku jäänud kala mädaneb lõpuks ära ja püügivahend tõuseb uuesti pinnale ning "jätkab" püüki," sõnas Volkov. Volkovi sõnul pannakse keskkonnarikkumisi toime sageli ka teadmatusest. "Looduskaitse alastest väärtegudest pannakse ligikaudu 40 protsenti toime liikudes looduses ja telgitakse näiteks selleks mitte ette nähtud kohas," rääkis Volkov. Selliste väärtegude vastu aitab Volkovi sõnul töö kohaliku kogukonnaga. "Näiteks me räägime safari-matkate korraldajatega ning selgitame neile, mis sobib ja mis ei sobi," ütles Volkov ja märkis, et üldjuhul on kõik kaitse- ja piirangualad tähistatud keelumärkide ning piiranguid selgitavate tahvlitega.
