Tunamullu elas suhtelises vaesuses iga viies Eesti elanik
Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus 1,7 protsendipunkti, teatas statistikaamet. 2014. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus veidi vähenes. Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,4 protsenti ja absoluutses vaesuses 28,6 protsenti elanikkonnast. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga on vähenenud 18–64-aastaste elanike vaesus, suurenenud aga vanemaealiste ehk 65-aastased ja vanemad, suhteline vaesus. 2014. aastal elas 36 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses, 2013. aastal 32 protsenti. 2014. aastal elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses endiselt viiendik, kuid laste absoluutse vaesuse määr pisut langes ehk vastav näitaja oli 2013. aastal 10 protsenti ja 2014. aastal üheksa protsenti. Haridustase mõjutab vaesusesse jäämise riski oluliselt ehk põhi- või madalama haridusega inimestest kuulus iga kolmas sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga neljateistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr ehk vastavalt 12,9 protsenti ja 2,8 protsenti, peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel ehk vastavalt 36 protsenti ja 8,6 protsenti. Statistikaameti kinnitusel on kõrgem haridustase oluline vaesuse vältimise eeldus.
