Analüüs: kuidas saada Põhjamaaks ehk häda odava tööjõuga
Viimasel poolel aastal on pea iga kuu toonud mõne teate suurkoondamisest tööstussektoris. Peamiselt koondavad väliskapitalil põhinevad Eestis odavat allhanget teinud tootmisettevõtted. Eestis pole enam odav toota, on nende peamine põhjendus lisaks rekordmadalale naftahinnale maailmaturul. Peaminister Taavi Rõivas jäi neid muutusi kommenteerides enesekindlaks: ei ole võimalik olla ühtaegu odava tööjõuga ja kõrgete palkadega riik, kujunenud olukord on Eestile väljakutse, oli ta selge sõnum. Eesti majandus peab struktuurselt muutuma, et Põhjamaa sarnase elatustasemega riigiks saada. Faasinihke aeg „See nihkumine peab toimuma selles suunas, et igaüks ise peab leidma endas selle jõu, et tegelda ümberõppega ja enesetäiendamisega ja olla ka piisavalt enesekindel, et taotleda kõrgema palgaga töökohta nendes ettevõtetes, kus see lisandväärtus on kõrgem," pakkus Rõivas lahenduseks. Varem on peaminister osundanud, et üle Eesti on tegelikult 9000 vaba töökohta. Rõivas leidis, et kui Eesti ei paku enam konkurentsi odavama tööjõuga, suudab ta pakkuda konkurentsi kõrgema lisandväärtusega töökohtadele Soomes ja Rootsis. ERR.ee uuris peaministri väljaütlemiste valguses, mis siis riigi plaan on – kuidas näeb välja riiklikult koordineeritud faasinihe odavast allhankemaast suuremat lisandväärtust tootvaks Põhjamaaks, mille palgad konkureerivad pigem põhja- kui lõunanaabritega, millised on peamised takistused üleminekul ja mis saab inimestest, kes seni teinud lihtsat madalapalgalist oskustööd, mida uues majanduses justkui enam vaja polegi. Kvalifitseeritud tööjõudu napib, tootmise tõhusus madal Tartu ülikoolis 2013. aastal tehtud uuringu käigus küsiti tööandjatelt, mis on peamised takistused töötajate palkamisel. Ilmnes, et peamisteks teguriteks on vajalike oskustega tööjõu nappus (seda nimetas 90% vastanutest), samuti kõrged tööjõumaksud ja kõrged palgad (80% vastajaid). Lisaks takistab enam kui poolte tööandjate arvates töötajate palkamist ebakindlus majandusolukorra suhtes. Sügavamalt analüüsiti raportis teadus- ja arendustegevuse panust ettevõtete efektiivsusse erineva tehnoloogilise tasemega majandusharudes. Uuringus tõdeti, et Eesti majandus toimib suhteliselt madala tõhususega, st tootmine on allpool parima praktika tehnoloogiast, hinnatud sektorid on OECD riikide mediaantõhususest kohati poole madalamal. Uuring sedastab, et teadus- ja arendustegevus suurendavad tootlikkust enam kõrgtehnoloogilistes ning füüsiline kapital madaltehnoloogilistes majandusharudes, mis peaks kajastuma ka erinevate toetusmeetmete fookustes. Samas kõrgtehnoloogiline tööstus ei pruugi olla iseenesest kõrgema tõhususega. Kuigi analüüsi tulemused näitasid kõrgharitute osakaalu suurt tähtsust tootlikkust tõstva tegurina, siis tuleb uuringu koostajate hinnangul arvestada, et Eesti suguses madala tõhususega majanduses võib antud meetme negatiivne mõju ilmneda läbi kõrgharitute väljarände. Teadlaste ja inseneride arvu kasvu juures on omakorda oluline uute doktorikraadiga töötajate lisandumine. Samas on selge, et töötuks jäänud madalama haridustasemega liinitöölist magistri- või doktorikraadiga inseneriks ümber ei koolita – see ei saa olla riigi plaan kõigile töötuks jäänud tootmisettevõtete töötajatele. Palk tõuseb madalamas otsas... ja viib töötuseni Rõõm keskmise palga kasvu üle on kahe otsaga: see tõuseb eeskätt madalamapalgalistel, peamiseks ajendiks jõustunud miinimumpalga tõus 10%. Selle üle võiks rõõmustada juhul, kui see ei tähendaks odavale tööjõule rajatud tehaste kolimist odavama tööjõuga riikidesse. Ehk siis madalapalgaliste rõõm tõusnud palgast jääb üürikeseks – tõusev palk viib tõenäolisemalt ühel hetkel tootmise sulgemise ja töötuseni.  Palk kasvab, aga oskused ei parane, mistõttu „uut tüüpi“ ehk kõrgema lisandväärtusega ettevõtted, mis Eestisse laieneda võiksid, ei saa tehaste sulgemisega töötuks jäänuid tööle võtta. Vabade töökohtade ja töötuks jäänute profiilid ei kattu, mistõttu teatada laia labidaga, et Eestis on 9000 vaba töökohta, jääb demagoogiaks. Pealegi, ükski inimene pole ju saar – lisaks töökohale seob inimest oma kodukohaga pere, eluase, sotsiaalsed suhted. Need on juured, mis paiksena hoiavad.  Eesti Panga mulluses tööturu ülevaates tõdetakse, et tööjõu ühikukulu ei kasvanud möödunud aasta esimesel poolel mitte üksnes kiire tööjõukulude suurenemise, vaid ka välisšokkide tõttu. Selle tulemusel kahanes mitme tegevusala ettevõtete kasum. Näiteks madalad maailmaturu energiahinnad kahandasid energiasektori kasumimarginaale, väga madal piima hind ja seakatku epideemia raskendasid põllumajanduse olukorda ning Venemaa sanktsioonide tõttu vähenenud transiitkaubandus mõjutas veondust. Kuigi osa šokkidest on tõenäoliselt ajutised ning nende möödumisel ettevõtete kasumlikkus taastub, ei pruugi varem kogutud kasumist piisata halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb, prognoosis keskpank. Samas ülevaates tõdetakse, et pikas vaates konkureerib Eesti siiski investeeringute pärast teiste riikidega ning tootlikkuse kasvust kiirem tööjõukulude suurenemine vähendab Eesti atraktiivsust. Lühikese aja jooksul kiiresti kasvav tööjõu ühikukulu halvendab ka ekspordi konkurentsivõimet välisturgudel. Allhange kaob, mis asemele tuleb? Ekspordi ja välisinvesteeringute eest vastutav EAS on seadnud tänavuseks eesmärgiks tuua Eestisse 100 miljoni euro ulatuses välisinvesteeringuid, millega kaasneks 1000 uut töökohta. Viimase kahe aasta välisinvestorite tabelit seirates torkab silma, et enamik on tootmisettevõtted. EAS-i kinnitusel on ühe ettevõtte lõikes keskmiselt esindatud nii kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad kui ka assisteerivad ja lihtsamad tootvad töökohad. Siiski on EAS-i fookus eeskätt kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade (nt tarkvarainsenerid) meelitamisel. Fookussektoriteks ongi Eesti seadnud IKT (põhiliselt tarkvara arenduskeskused), tööstuse (metalli- ja puidutöötlemine ning elektroonika) ning tugiteenus- ja arenduskeskused (finantsteenused, raamatupidamine, inseneritööd ja muud teenused). Kvalifitseeritud tööjõudu napib „Eesti riik pakub investoritele soodsat majanduskeskkonda ja võrdset kohtlemist ning haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu,“ selgitas EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Indrek Pällo. „Ainukese rahalise toetusmeetmena välisinvesteeringute Eestisse toomiseks käivitub sel nädalal ettevõtete arendus- ja tugiteenuskeskuste toetusmeede, mis toetab selliste keskuste Eestisse asutamist või kolimist,“ kinnitas Pällo. Pällo hinnangul on selleks, et Eestisse tekiks suuremal hulgal kõrgemapalgalisi töökohti, oluline vaadata üle tööjõu maksustamisega seotud teemad ning viia vajadustega vastavusse ka haridussüsteem, et see „toodaks“ vajalikul hulgal õige kvalifikatsiooniga inimesi. Ehk nagu juba Tartu Ülikooli uuringustki koorus – Eestis pole piisavalt kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, kes selle „targa töö“ ära teeks, mille välisinvesteeringud siia võiksid tuua. Samal ajal peab EAS läbirääkimisi umbes 20 suurettevõttega, kel on olemas esialgne huvi Eestisse laieneda. Maksupoliitika ülevaatamisele Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnutsi on Eesti muutumist kõrgema lisandväärtusega tööjõuriigiks ette valmistatud juba mitmeid aastaid ning töös on ettepanekud, mis peaksid tööjõuturule ja majandusele positiivset mõju avaldama: näiteks elektri hinnakomponentide diferentseerimine suurtarbijatele, mis kaitseb olemasolevat tööstust ja soodustab uute tööstusinvesteeringute teket; sotsiaalmaksulae kehtestamine; ressursitasude suurem laekumine kohalikele omavalitsustele, et nad oleksid huvitatud ettevõtluse arendamisest; piirkondliku konteksti jälgimine maksude kehtestamisel ehk mida teevad naaberriigid aktsiidide ja maksusoodustustega, loetles minister. Samas on peaminister rõhutanud, et piirkondlikke maksuerisusi ta ei poolda ning et juba töötuks jäänud inimest see ka ei aitaks. Seega ei ole kõik Oviiri ettepanekud koalitsioonis veel konsensust leidnud. Mis töötut siis seni aitaks? Struktuurivahenditest toetab riik töökohapõhist õpet ja praktikakohti ning kaasab ettevõtteid kutse- ning täiend- ja ümberõppe programmide kavandamisse ja elluviimisse, nii et need vastaksid rohkem nende arenguvajadustele. „Samas on väga keeruline sundida filoloogi ümber õppima inseneriks,“ möönis Oviir samas. „Eesti positsiooni parandamiseks oleme teinud rahandusministeeriumile ja peaministrile ettepaneku käivitada suurinvestori toetusmeede, tippjuhtide arenguprogramm ning väliskaubanduse ja ekspordi arengu täiendavad meetmed. Nende kolme meetme koostöös oleks võimalik meelitada Eestisse suurtootjaid, koolitada juba tegutsevaid juhte ning Eestit senisest aktiivsemalt promoda,“ usub Oviir. Lisaks loodetakse spetsialistipõuale leevendust Work in Estonia tegevuskavast, millega loodetakse Eestisse välisspetsialiste meelitada. Siiani on välismaalaste seadus nii jäik, et ettevõtjatel pole erilist motivatsiooni bürokraatiast läbi närida, et välismaalt haritud spetsialiste siia tuua. Pigem eelistatakse arendusega tegelevad töökohad emafirmasse jätta. Individuaalne lähenemine Töötukassani riigi struktuurse ümberkujundamise plaanid otseselt jõudnud pole. Nende töö on toetada tööotsijaid sobiva töö otsimisel ning selles lähtutakse puhtalt individuaalsetest vajadustest. „Tööturukoolituse eesmärk on soodustada töötukassa klientide töölesaamist, õpetades või arendades selleks vajalikke tööalaseid teadmisi ja oskusi maksimaalselt ühe aasta kestva koolituse kaudu. Tööturukoolitusel saab meie klient osaleda eelkõige siis, kui ta pole vaatamata tööotsimisele tööd leidnud ning konsultandi juures tööotsingute nõustamisel on selgunud, et töölesaamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist,“ selgitas töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Karin Andre. „Kui tööandja ei leia meie kaudu sobivat töötajat, on meil võimalik talle vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu oma klientide seast koolitada,“ kinnitas Andre. Töötukassa vahendusel sai möödunud aastal koolitust ligemale 15 000 inimest. Enim täiendati transpordi, merenduse ja logistika alal (ligi 3400 inimest), keeli õppis üle 2400 inimese, arvutikasutust IT-d ja tehnoloogiat üle 2100, kuid tehnikat, tootmist ja töötlemist vaid 750 ning elektriala ja energeetikat sootuks 148 inimest. Selleks aastaks prognoosib töötukassa koolitusvajadust ca 16 000 inimesele, selleks on raha 11 miljonit eurot. Eraldi statistikat üksnes ümberõppe kohta töötukassa ei pea. Vajaduspõhine ümberõpe järgmisest aastast Tööturu muutuste ja oskuste vajaduste analüüsiks algatati möödunud aastal kutsekoja juures tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA, mis peaks andma sisendi tasemehariduse õppekohtade tellimiseks ning täiend- ja ümberõppevajaduse hindamiseks. OSKA peaks ära näitama, millistes sektorites ja milliste oskustega töökohad on kadumas ning kus ja milliseid oskusi nõudvaid töökohti on vaja arendada, kuid esimesed valdkondlikud raportid valmivad alles sel aastal. OSKA prognoosidel tuginevalt on plaanis hakata pakkuma töötavatele inimestele kvalifikatsiooni tõstmiseks täiendus- ja ümberõpet, et ennetada nende töötust ning suunata nad õppe tulemusel madala lisandväärtusega sektoritest arenevatesse valdkondadesse. Siiski ei rakendu ka ka need plaanid enne järgmist aastat. Pidu on läbi, hommik on käes. Toibumiseks palju aega pole, inimesed vajavad ruttu uut tööd, aga igast juhtmeid köitnud kätepaarist inseneri ümber ei sünni. Mis on plaan nende jaoks, jääb endiselt õhku.
