Pevkur: siseturvalisust enam õhemaks lihvida ei saa
Pevkur rõhutas seda ettekandes riigikogu ees, kui tutvustas saadikutele turvalisuspoliitika lõpparuannet perioodi 2008-2015 kohta. Tänasel päeval töötab siseministeeriumi haldusalas veidi üle 8000 töötaja, mis tähendab, et viimase seitsme aasta jooksul on inimeste arv vähenenud ligi 1600 võrra. Kõige enam on töötajate arv vähenenud politsei- ja piirivalveametis, kus töötab võrreldes 2008. aastaga 25% vähem inimesi. Samas on minister rahul, et eelmisel aastal toimus politseinike palgatõus, seda eelkõige madalamatel astmetel. Ametile n-ö töörahu andmine tähendas seda, et esimest korda alates PPA loomisest 2010. aastal politseinike ja piirivalvurite read eelmisel aastal ei vähenenud. "Kui õnnestub sama taset hoida ka edaspidi, oleks juba päris hea. Meil kõigil tuleb mõista, et kui soovime tagada inimestele turvatunnet tänasel tasemel või paremini, siis ei ole meil võimalik siseturvalisust enam õhemaks lihvida. Sest lihvitud ja reformitud on päris palju," tõdes Pevkur. Siseturvalisuse "ostujõud" on kasvanud aeglaselt Siseturvalisuses kasutatav rahahulk aastatel 2008–2015 kasvas 282 miljonilt 338 miljoni euroni ehk 20%. Minister rõhutas, et eelarve reaalkasvu vaadates ei ole pilt sugugi positiivne. "Neil aastail on vahendite reaalkasv olnud 4,3%, ehk piltlikult öeldes on siseturvalisuse „ostujõud“ kasvanud aeglasemalt kui riigis tervikuna." Võrreldavatel aastatel on riigieelarve reaalkasv olnud ligi 30% ning Eesti SKP kasv 8,5%. "See aga tähendab eelkõige tehnika ja varustuse vananemist – tänaseks on veerand meie maismaatranspordist, ligi pool veesõidukitest ja 14% õhusõidukitest ületanud kasuliku eluea ja tuleb välja vahetada," ütles Pevkur. Kehva olukorda on aidanud kompenseerida välisvahendid. Nii moodustasid näiteks aastatel 2007–2013 välisvahendid ja nende kaasfinantseerimine valitsemisala investeeringutest 62%. Euroopa maksumaksja vahendeid on kasutanud paljuski just transpordivahendite soetamiseks. Koos riigieelarvega soetati kaks uut helikopterit, uus multifunktsionaalne laev Kindral Kurvits, hõljuk Peipsile, uued redelautod ja veel palju muud selleks, et Eesti inimeste turvalisust tagada. Seitsmele aastale tagasi vaadates tõstis minister veel esile, et 2013. aastal viidi edukalt läbi päästekomandode reform ja sellest ajast on Eestis 72 päästekomandot. "Samas oleme suutnud säilitada või isegi parandada kutseliste päästjate jõudmist abivajajateni – kui 2011. aastal jõudis elupäästevõimekusega päästemeeskond õnnetuspaika keskmiselt 11 minutiga, siis täna on see aeg 9 minutit. See on samal tasemel, mis näiteks Soomes," lausus siseminister. Piiri väljaehitamine neelab veel 55 miljonit Minister peatus oma ettekandes ka Eesti-Vene piiri väljaehitamisel ja tuletas meelde, et koostöös riigimetsa majandamise keskusega puhastati pea terves ulatuses 136 kilomeetrit piiririba ja novembris sai sümboolse idapiiri väljaehitamise algusena paika esimene uus piiripost Parmu külas Eesti-Läti-Venemaa kolmikpunkti läheduses. Selle aasta lõpuks on plaan piirile paigaldada veel 705 uut piiriposti. "Meie eesmärk on selge – kinkida Eesti riigile ja rahvale 100. sünnipäevaks välja ehitatud piiritaristu, mis on Euroopa ja miks mitte maailma kaasaegseim," ütles Pevkur. Sel aastal investeeritud rohkem kui 20 miljonile eurole vajab idapiiri lõplik väljaehitamine järgnevatel aastatel riigieelarvest veel umbes 55 miljonit eurot. Ent ma olen veendunud, et Eesti riik ja rahvas väärib maailma kaasaegseimat piiri, et seista vastu kõikvõimalikele väljakutsetele.
