Ettevõtlusliidud soovivad alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise teemal valitsusega avalikku arutelu
Liidud märgivad, et kuigi peavad alkoholi liigtarvitamist teatud populatsioonisegmendis tõsiseks probleemiks, leiavad nad, et , et rahva tervise huvide eest tuleb seista jätkusuutliku alkoholipoliitikaga, mille teravik on suunatud mõjusate ja proportsionaalsete meetmete rakendamisele. "Just mõjusad meetmed aitavad suurendada kodanike vastutustundlikku suhtumist alkoholi ja selle tarbimisse. Jätkusuutlik poliitikakujundamine peab lähtuma ka sellest, et mõjuta meetmete rakendamine ei nõuaks ettevõtjate vabaduste ja õiguste hooletut kärpimist ning arvestatava kahju põhjustamist nii ettevõtetele, nende töötajatele kui ka seotud kümnetele tuhandete majapidamistele," seisis avalduses. Kui sotsiaalministeerium saatis sügisel kooskõlastusringile alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu, siis esitasid ettevõtlusliidud kirjalikult sotsiaalministeeriumile ja teistele võtmeministeeriumitele oma ühised seisukohad. Nendes fikseeriti, et enamus eelnõu sisust on liitudele vastuvõetav ja elluviidav, kuid ei toetata meetmeid, mille osas puudub alternatiivide kaalumine, mõjude hindamine ning mis on disproportsionaalsed. "Avalikkuses leidis terava vastasseisu vormis kajastamist, et ettevõtlusliidud on vastu ministeeriumi kõikidele ettepanekutele, kuigi oma 30. oktoobri kirjas, kus andsime oma arvamuse üksiti iga ettepaneku kohta, olime valmis enamikku muudatusettepanekutest elluviima," seisis pöördumises. "Meie kui erialaliitude arvamuse mõistmiseks on lihtne võti – kui vaadata ülemöödunud valitsuse poolt vastuvõetud Alkoholipoliitika rohelist raamatut, siis eelnõu need meetmed, mis on rohelises raamatus kirjas kindlalt elluviidavate meetmete seas, oleme üldjuhul valmis ka ellu viima. Nende meetmete osas aga, mis rohelises raamatus kindlate otsustena ei sisaldu või mille osas fikseeriti vajadus neid täiendavalt analüüsida, me kiirustamist ei toeta – need vajavad endiselt arutelu, mõjude analüüsi, kõrvutamist alternatiividega, kaalumist võimaliku põhjustatava kahju kontekstis jne ehk normaalset seadusloome protsessi, mis ei pruugi alati lõppeda uue regulatsiooni või keeluga, vaid mõne muu otstarbeka lahendusega," leidsid liidud veel.
