RMK koristas eelmisel aastal metsast ligi 600 tonni prügi
Riigifirma teatel kulus raha prügikoristuseks 145 000 eurot. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul suurendas mullust prügi kogust seegi, et RMK sai enda valdusesse mitmeid seni reformimata riigimaa tükke, kuhu oli aja jooksul kerkinud isetekkelisi prügimägesid. „Näiteks Jõelähtme vallas Harjumaal saime mullu enda käsutusse maatüki, kust koristasime vastse maaomanikuna esimese asjana ära 146 tonni prügi,“ meenutas Timberg. Kõige hullem ongi olukord prügiga Harjumaal ja Ida-Virumaal, kust pärines üle poole mullu RMK koristatud prahist. „Otsime probleemile lahendust mitmel moel,“ sõnas Tiit Timberg. „Oleme paigutanud tõenäolisematesse prügistuskohtadesse valvekaameraid ja tänu nendele on esimesed prügistajad juba ka karistada saanud, aga on selge, et tulemuslikum on tegeleda probleemi tekkepõhjustega.“ Nii plaanibki RMK sel aastal tihedamalt suhelda kohalike omavalitsustega eeskätt Harju- ja Ida-Virumaal, et teha selgeks, kui paljud sealsed majapidamised on vabastatud liitumisest olmejäätmete veosüsteemiga või pole selle süsteemiga muul põhjusel liitunud. Kui selliseid majapidamisi on üle 2%, näeb jäätmeseadus ette kohaliku omavalitsuse vastutuse tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastekulu katmisel. Valdava osa (83%) möödunud aastal riigimetsast koristatud prügist moodustavad olme- ja ehitusjäätmed, ülejäänu on metall, ohtlikud jäätmed, klaas.
