Mari-Liis Jakobson: Eesti on metsmaasikas metsa terviklikus ökosüsteemis
Üks vabariigi aastapäevakõnedele pühendatud kommentaare, mis mind mõtlema pani, pärines veidi kriitilisemate seast ning puudutas teemade tasakaalu presidendi kõnes. Nii erinevad inimesed nagu Allar Jõks ja Jaak Madison möönsid, et nende meelest keskendus president liialt välispoliitilistele teemadele, jättes Eesti-sisese mõnevõrra varju. Ja tõepoolest, president pühendas päris palju kõneaega geopoliitilistele nihetele maailmas, Süüria konfliktile ja pagulaskriisile, rahvastiku- ja keskkonnamuutustele Aafrikas ja Lähis-Idas, Euroopa Liidu tulevikule ja liitlastevahelisele solidaarsusele. Kuid kas saab öelda, et neid oli vabariigi aastapäeva kõne kohta liiga ohtralt? Rahvusvaheliste suhete uurijad Margaret Keck ja Kathryn Sikkink on nentinud, et piir rahvusvahelise ja sisepoliitika vahel on pidevalt hägustunud. Enamik teemasid, mida me tajume sisepoliitilistena, on tegelikult oma ulatuselt ja mõjudelt vaata et globaalsed. Ning kuigi me oleme harjunud nägema sisepoliitilisi teemasid endale lähedasemate ning olulisematena, on teemasid, mida väliskontekstist lahus vaadelda saab, kaduvvähe. Seda iseäranis olukorras, kus ka välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete mõistete sisu on muutunud. Juba ammu enam ei loeta rahvusvahelisteks suheteks üksnes riikide suhteid. Toimijaid on rahvusvahelisele maastikule üha juurde tekkinud ning nende asümmeetriline loomus toimib veelgi tugevama ühendajana. Ning selline suhete läbipõimumine ning väliste mõjutegurite tähtsuse kasv mõjutab iseäranis just väiksemaid riike. Välisteemade olulisust analüüsides ei pruugi muidugi piirduda üksnes välispoliitikagurmaanist presidendi kõnega, see vaatab vastu ka oluliselt vähem kosmopoliitsete mõtlejate tekstidest ning argisematelt aruteluareenidelt. Üks viimase aasta kõige debateeritumatest teemadest – pagulaskriis – on ju suuresti välispoliitiline teema. Odini sõdalaste nime kandev ning end sinimustvalgega ehtiv rühmitus on vähemalt Soome import, kui mitte laiemate rahvusvaheliste sugemetega liikumine. Riigikogus praegu kõneainet pakkuv ja Eestile loodetavalt innovatiivsuse aurat kindlustav jagamisteenuste teemaline eelnõu on suuresti välisettevõtjast Uberist inspireeritud ning kindlasti vähemalt osaliselt ka nende organiseeritud lobitöö tulemus. Isegi see, kuidas hakkab mõnekümne aasta pärast välja nägema pensionipõlv Eestis, sõltub sellest, kuidas ajame oma väliskaubanduspoliitikat, millised on rändetrendid, või milliseid otsuseid võtavad selles vallas vastu meie naaberriigid. Ka mõjutab see majandust laiemalt. Mis saaks meie turismitööstusest, näiteks spaaturismist siis, kui Soome oma pensionisüsteemi muudab? Niinimetatud hallmajandusest ehk teenustest, mis on vanemaealistele suunatud, on Eestis viimasel ajal ju päris palju räägitud, aga kuidas arendada seda majandusharu olukorras, kus meie piirkonnas jõukaid ja pensionipõlve pidamisele pühendunud inimesi enam pole? Need on vaid mõned näited, ent aitavad ehk mõista, miks on ka vabariigi aastapäeval igati mõistlik panna oma riik rahvusvahelisse konteksti. Iseäranis selline riik, kus kõik olevat juba peaaegu valmis ning vajab nüüd üksnes peenhäälestamist. Tänavu sai Eesti Vabariik 98-aastaseks, ent juba käib hoogne valmistumine ka meie riigi sajanda sünnipäeva tähistamiseks. Mõistlik ongi, sellise väärika tähtpäeva tähistamine on suuresti ikka meie endi õlul. Kuid kas ka siseasi? Järgneval ja ülejärgmisel aastal tähistavad paljud teisedki riigid Euroopas oma sajandat sünnipäeva. Jällegi meeldetuletus sellest, et – taas president Ilveselt kõnekujundeid laenates – me võime olla kuitahes eriline metsmaasikas, ent siiski olulisel määral kujundatud väliskeskkonna poolt. Metsmaasikas metsa terviklikus ökosüsteemis. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
