ERR.EE VIDEO: Vestlusring Jüri Luige, Peeter Tali ja Leo Kunnasega ”Kolmandast maailmasõjast”, Vene ohust ja Eesti kaitsmisest
Kogu vestlust on võimalik vaadata videost, järgnevalt toome teieni valiku tsitaate osalistelt. Leo Kunnas, reservkolonelleitnant * Venemaad võib provotseerida ainult ühel moel – sõjalise nõrkusega. * Ükski konflikt ei ole täpselt samasugune nagu eelmine. Muret teeb võimalike stsenaariumite paljusus ja erinevus – väiksest konfliktist kuni sellise kokkupõrkeni, mis võibki viia tuumasõjani. Neid kõiki stsenaariume ei ole võimalik ette ära arvata, aga neile kõigile ei ole võimalik ühtemoodi vastata. * Krimmi ja Ida-Ukraina puhul oli [Ukraina juhtkonna] poliitiline otsustamatus väga selge. * Ükskõik, millist rahulolematust Eestis ka ei esine, relvastatud võitluseni kohalikud elanikud ei küüni. Selleks on vaja Vene luure ja erivägede osalust. Selle stsenaariumiga toimetulekuks on meil eeldused olemas. Lihtsalt vajame poliitilisi otsuseid, mida eeldab näiteks relvastatud jõu kasutamine Kaitseliidu või politsei poolt. Kui need otsused tehakse, järgneb tegevus ja konflikt ei jõua eskaleeruda sellele tasemele nagu Ida-Ukrainas, kus võim läheb käest ära, piirid tehakse lahti, Vene väed valguvad sisse ja olukorra üle kaob kontroll. * Võib tekkida situatsioone, kus inimene, kes on reaalselt kohapeal [sündmuste alguspunktis -toim] – politseinik või kaitseliitlane – peab enne, kui ta jõuab kellegagi konsulteerida, ise otsustama, mida ta teeb, kui /-/ teisel pool on tsiviilriietes mees ja tulistab teda – kas laseb vastu, jookseb ära… mis on see jõu määr, mida rakendada? * Ma ei pea võimatuks, et Venemaa kasutaks sõjas taktikalist tuumarelva, aga ma arvan, et selle kasutamiskünnis on palju kõrgem [kui filmis ”World War Three: inside the War Room”]. * Järgmised kolm-neli aastat on selle mõttes ohtlikud, et Venemaa tõenäoliselt paneb kogu kasutuses oleva ressursi oma sõjamasinasse, arendab selle mingile tasemele ja kiusatus seda käiku lasta võib ühel momendil kasvada. Jüri Luik, suursaadik ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht * Stsenaarium, mis algab mingit tüüpi rahutuste ja vähemuste protestilainega, on Eesti ja Läti tingimustes siiski erakordselt ebatõenäoline. Tegelikult oli see ebatõenäoline ka Ida-Ukrainas. Sinna saadeti kohe alguses professionaalsed Vene üksused, mis võtsid üle väikesed linnad Donetski äärealadel. Sõjaline operatsioon algas kohe. * Vägagi tõenäoline – ja on väga positiivne, et film seda niimoodi kajastas – on NATO vägede sekkumine. Esiteks artikkel 5 väljakuulutamine, vägede toomine antud juhul Läti, laiemalt Balti riikide ruumi… Kui me arvestame, et tegemist on siiski laiatarbefilmiga briti vaatajatele, siis see, et peetakse loogiliseks ja enesestmõistetavaks, et NATO väed lähevad kohale, demonstreerivad heidutust ja vajadusel sekkuvad ka sõjategevusse, on meie jaoks selle filmi kõige positiivsem osa. * Kõik see, mis puudutab tuumarelva kasutamist Venemaa poolt, on väga keeruline ja vaieldav osa stsenaariumist. Nagu ikka on kõik, mis puudutab tuumarelva, alati teoreetiline ja selles mõttes on antud stsenaarium ka teoreetilise loogika seisukohalt raskesti põhjendatav. Ma pean seda tuumarelva osa samuti üsna ebatõenäoliseks. * Meie jaoks oleks kõige halvem, kui me laseks Vene propagandal tekitada illusiooni, [mille mõjul] hakkavad inimesed arutama – nagu me näeme ka selles filmis –, et kas see on ikka Vene agressioon või ei ole, kas vägede sinnapaiskamine on õigustatud või ei jne. Meie jaoks on väga oluline, et kohe, kui [vaenulikud] võõrväed saabuvad Eesti territooriumile – ükskõik, mis vormis – tekib kohe ka lahingkontakt. * Vladimir Putin on tuumarelva kasutamise künnist teadlikult allapoole toonud, erinevate kommentaaridega ja viidetega tuumarelva kasutamisele. Venelased on loonud [tuumatasakaalu] uue mõõtme, kus – nagu nad ütlevad – kui on oht nende riigi eksistentsile, siis, isegi kui neid rünnatakse konventsionaalse relvastusega, on võimalik, et nad kasutavad täpselt sihitud, tõenäoliselt taktikalist, tuumalööki tõenäoliselt sõjalise objekti pihta. * Venemaal on olemas kontseptsioon, mille kohaselt üksikut taktikalist tuumarelva võidakse kasutada konflikti de-eskaleerimiseks, nii absurdselt kui see ka ei kõlaks. Peeter Tali, kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juht, kolonel * Venemaa on suurtel õppustel tuumarelva kasutamist harjutanud. Mitte ammu oli suurõppus Zapad, kus mängiti läbi tuumalööki Varssavile. Nii et see on doktriinis sees ja midagi ei saa välistada. * Täpselt samamoodi on Ameerika Ühendriigid taas hakanud testima erinevaid operatsioone relvade või platvormidega, mis suudavad tuumalaengut kanda. * Pärast Ukrainat tuli väga palju välisajakirjanikke, kes intervjueerisid kedagi Tallinnas, sõitsid siis kohe edasi Narvasse ja avaldati suur pealkiri ”Kas Narva on järgmine?” Aga narvatjanid – ehk siis narvalased – küll ei arvanud, et Narvas peaks midagi sellist juhtuma. Sest mida inimesed tahavad? Nad tahavad rahulikult elada, teed juua, lapsi kooli saata ja nad sealt pärastlõunal ka kätte saada. [Tahavad], et oleks rahu ja üksmeel. * See n-ö roheliste mehikeste stsenaarium…. ma arvan, et see ei ole kuigi suur saladus, kui ma ütlen, et Eestis on selle peale mõeldud, see on läbi harjutatud ja selleks ollakse ka valmis. Ma võin tsiteerida ka kaitseväe juhatajat, kes on öelnud, et roheliste mehikestega on väga lihtne: see on Kaitseliidu mure ja nad lastakse kohe maha. * Ega ei ole nii, et täna ei ole midagi ja homme vahetatakse juba tuumalööke. Isegi Putini režiim peab pinget kuidagi kerima. * Valitsuse ja riigiaparaadi ”tööriistakastis” on piltlikult öeldes palju erineva suurusega haamreid. Kui on vaja multitööriista, mis suudaks mitut asja teha ja oleks ka vooluvõrku ühendatud, siis selleks on meil Euroopa Liit ja NATO. * Praegu viiakse [Eestis] väga erinevatel tasemetel läbi õppusi – et kuidas erinevate stsenaariumite puhul reageerida, millised on käsuliinid jne. Ja mängitakse läbi ka otsustamine, et inimesed oleksid mentaalselt valmis andma käsku, kui riigi ja vabaduse kaitseks on vaja kasutada surmavat jõudu. * Mõttemäng tuumarelva kasutamisest ei meeldi mulle mitte üks raas. Mõlemalt poolt on [selle kasutamise künnist] alla viidud – nii läänemaailma kui ka Vene Föderatsiooni poolt.
