Fode Mamady'l on lootust: riik asub välistööjõu tingimusi leevendama
Tööandjate keskliit soovib, et riik tõstaks sisserände kvooti ja alandaks kolmandatest riikidest tulnud töötajatele kohustusliku palga suurust, mis annaks neile õiguse Eestis tööluba saada. Tööandjad usuvad, et see aitaks leevendada Eesti tööjõupuuduse probleemi. Praegune seadus näeb ette, et kolmandatest riikidest pärit töötaja palk ei tohi olla väiksem kui 1,24-kordne Eesti keskmine palk. Igal alal ja igas piirkonnas aga tööandjad sellist palka oma töötajatele lubada ei saa. Nii on ka ERR-i uudisteportaalis käsitletud Eestis välja koolitatud ja tööle värvatud kõrgharidusega guinealase Fode Mamady Kaba saatus sõltuvuses riigi otsusest – millal riik nõudeid välistööjõule leevendab. Tööandja peab pöialt, et õnnestub töötaja bürokraatia hammasrataste vahelt välja päästa, sest uut spetsialisti pole kusagilt võtta. Ja ministrid räägivad ju ka, et lahendus tööjõupuudusele on välisspetsialistid. Palganõuded leevenevad „Seaduse muutmisega alustasime veel enne, kui tööandjatelt ettepanekud tulid. Põhiline fookus on, kuidas aidata tööandjaid kõige kriitilisemates valdkondades. Pakett on tegelikult laiem, kui on ettevõtjatelt tulnud kirjalikud ettepanekud,“ kinnitas siseminister Hanno Pevkur, et asjaga tegeldakse. Pevkuri kinnitusel vajavad paindlikumat seadust eeskätt IKT sektor ja iduettevõtlus, kelle nimel lihtsustatakse välismaalaste elamislubade saamist. Samuti kaotatakse ära 1,24-kordne keskmise palga nõue. Veelgi enam, kehtestatakse sektori keskmise palga maksmise nõue, mis annab enam paindlikkust. Samuti on plaan võimaldada lühiajalisi töölube kõigis valdkondades ning kuni 9 kuuks – siiani sai välisspetsialiste lühiajalisele tööle võtta vaid kindlates valdkondades ning kuni 6 kuuks. „Lähikuudel loodame paketi saada seaduse keelde,“ avaldas Pevkur lootust. Ideaalis võiks riigikogu selle enne jaanipäeva vastu võtta, nii et seadus saaks jõustuda 1. juulist, kuid kooskõlastusringil toppama jäämise korral võib jõustamine venida ka 1. jaanuarini 2017. See tähendaks, et Fode Mamady saaks seaduse jõustumisel aluse Eestis elamist ja töötamist jätkata - sektori keskmist palka teenib ta küll. Seda muidugi eeldusel, et kohus tema kaasuses varem otsusele ei jõua. Ka rahvusvahelise kaitse seadus saab erandid Lisaks plaanile algatada välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, töötab riik ka selle nimel, et korrigeerida rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Just nende kahe seaduse – välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse vahelisse lõksu guinealane jäigi, kuna mõlemad olid liiga jäigad ega kohaldunud. Kuivõrd kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, võib väljasaatmisotsuse saanud Fode Mamady loota, et tema kaasuse arutamise ajaks on ta emmast kummast seadusest tuge saanud, eeldusel, et seadused kohtuotsustest kiiremini valmivad ning ka tagasiulatuvalt kohalduvad, muidugi. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõust saab ilmselt kiiremini asja – siseminister Hanno Pevkur tutvustas seda täna kabinetiliikmetele ning 9. märtsil läheb see riigikogu suures saalis teisele lugemisele. "Mõte lihtne - Eesti ei pea olema nii jäik ja paindumatu, vaid saaks rohkem vaadata isiku tegelikule olukorrale otsa ja seejärel otsustada kes kaitset vajab, kes mitte," kommenteeris Pevkur riigikogus teisele lugemisele läinud seaduseelnõu. Muudatusettepanekute kohaselt luuakse välismaalaste seadusesse võimalus anda erakorralistel asjaoludel tähtajaline elamisluba neile, kes ei vasta kehtiva välismaalaste seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa andmise tingimustele, kuid kelle puhul esinevad humaansed kaalutlused elamisloa andmiseks ning elamisloa andmisest keeldumine ja inimese riigist lahkuma kohustamine on ebamõistlikult koormav või võimatu. Samuti võimaldab see seadus kiirendada kohtumenetlust ning teha toiminguid ka väljaspool Eestit. Iga juhtumit vaadeldakse eraldi Seaduseelnõu jätab muidugi kõvasti tõlgendamisvõimalust, näiteks kas ohtralt tööturuteenuseid saanud välismaalane, kes juba õpib siinset keelt ning on leidnud tasuva töökoha, on juba piisavalt lõimunud, et tema riigist väljasaatmine oleks ebamõistlikult koormav. "Kui inimene on kohanenud Eestiga, tal on töökoht ja ta oskab eesti keelt ning ka tema enda jaoks oleks lahkumine koormav, siis oleks mõistlik seda seadust rakendada. Aga iga juhtumit peab vaatama eraldi," rõhutas minister. Seega jääb Fode Mamady saatus esiotsa ikka lahtiseks.
