Metsaseaduse muudatus võib vabastada omanikud bürokraatiast, kuid ohustab vanade kuusemetsade säilimist
Metsaseadust on kõpitsetud pidevalt ja viimased muudatused on kehtinud paar aastat, kuid nüüd tahab keskkonnaministeerium seadusesse kirjutada kümme olulisemat muudatust, millest enim kirgi on kütnud kuusikute raievanuse alandamine 80 aastast allapoole, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Metsaomanikule on oluline see, et ta saab raiuda siis, kui metsa hind on soodne," ütles erametsaomanik Ants Varblane. Ta selgitab, et praegu seadusega kehtestatud raievanus tähendab mitmel pool Eestis seda, et omanikule jäävad sisuliselt tühjad pihud. Eesti kuusikud on hästi produktiivsed ning küpse metsa raiumisega oodates võib päris palju kahju saada. Seadusemuudatus võimaldab kõrge mullakvaliteediga paikades kuuske raiuda varem. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialisti Enn Pärti sõnul on kava eesmärk viia raievanused kooskõlla puistute seisundiga ja hästi viljakates kuusikutes vähendada raievanust 10 kuni 20 aastat, et puid saaks raiuda paremas eas. Muudatus võib muuta teatud vanuses kuusikud haruldaseks Keskkonnaorganisatsioonid kinnitavad, et viljakal pinnal kasvavate kuusikute elurikkus pole juba täna piisavalt kaitstud, seega võib seadusemuudatus teatud vanuses kuusikud Eestis ohtlikult harvaks muuta. "Kuusikuid, mida Eestis oli kunagi kolmandik, jääb nüüd alles, kümnendik, mitte rohkem. Noorikuid võib-olla veel, aga mitte rohkem. Nii et vanade kuusemetsade elu on suures ohus," selgitas TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi lektor Tõnu Ploompuu. Metsaomanikele peaks bürokraatia kõvasti vähenema, tuleviku plaan on suisa selline, et kui metsas mingeid looduskaitselisi piiranguid pole, siis võib elektroonilise raieloa saada juba paari minutiga ning mingit kohustust silmast-silma keskkonnaametnikuga kohtumiseks pole. Kõik see nõuab veel metsaregistris ümberkorraldusi. "Selleks, et haiget metsa või muudmoodi kahjustunud metsa raiuda, oli vaja teha läbi pikk bürokraatiaredel metsapatoloogist kuni metsateatise kinnitamiseni. Nüüd aga teeb metsomanik selle otsuse ise ja bürokraatia jääb ära," selgitas Varblane. Kavandatavas eelnõus lubatakse omanikel metsaraiumist kavandada piirinaabrist sõltumatult. Siiani on kehtinud "kes ees see mees" printsiip. Senise praktika põhjal on aga 40 protsenti väljastatud lageraielubadest jäänud realiseerimata, mis tähendab, et kuigi raiet ei tehta, on piirneva kinnistu omanikult võetud selleks võimalus.
