Inspektsioon ja rehviorganisatsioonid otsivad lahendusi vanarehvide kuhjumisele
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on vanarehvidega seotud teemad inspektsiooni tänavuseks prioriteediks ning sel ja ka järgneval aastal suunatakse märkimisväärne ressurss tootjavastutusorganisatsioonide kontrollimisele, vanarehvide kogumiskohtade laoseisudele, kogumisvõrgustikule ja “freerideritele”, kes toovad rehve maale deklareerimata. Kuigi niiöelda freeriderite probleemi ulatuse osas on rehviorganisatsioonide ja inspektsiooni hinnangud erinevad, möönavad mõlemad, et küsimus vajab lahendust. Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on turul hulk seadusest kõrvalehiilijaid, kelle nimed on justkui avalik saladus. Aastaid vindunud vanarehvide kuhjumise probleem jõudis avalikkuse ette veebruaris, mil Eesti Rehviliit kummutas probleemile tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi ette viis tonni rehve. Igal aastal tekib Eestis ligikaudu 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks suunata ümbertöötlemisse, kuid madalad rehvide vastuvõtuhinnad, vähene järelvalve ning seadustest kõrvalehiilijate suur osakaal on viinud aga rehvide pidurdamatu kuhjumiseni.
