Anvelt: sellist asja nagu süüdistuse esitamine tänapäeval ei olegi
"Kui inimene on kaua ette valmistunud, siis peavad ka politsei ja uurimisorganid selle kuriteo päevavalgele toomiseks õudselt palju vaeva nägema. Üks asi on saada esialgne info, siis on vaja hakata sinna ümber koguma tõendite tuumikut," ütles Anvelt saatele "Ringvaade". Tema sõnul tähendab see seda, et tuleb leida materiaalsed tõendid – rahade liikumine, inimeste ütlused ja raamatupidamise ekspertiisid. Anvelt nentis, et sellist asja nagu süüdistuse esitamist tänapäeval ei olegi. "Kui materjalid selle kahtlustuse pinnalt on kokku kogutud, antud süüdistatavale ja tema kaitsjale tutvumiseks, siis koostatakse uuringumaterjalidest süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Süüdistuse esitamine toimub sisuliselt kohtus, kus prokurör esineb süüdistuskõnega." Ta selgitas, et kaitse menetlusest kõrvale jätmine kuulubki prokuratuuri praktikasse. "Kriminaalmenetluse üks eesmärke ongi koguda tõde ilma selleta, et keegi vahele segaks, ja kui prokuratuur on tõe väljaselgitamisega jõudnud maksimumini, siis ta tutvustab neid materjale kaitsepoolele, kes hakkab seejärel ette valmistama oma kaitsetaktikat kohtus ja seda, kuidas ta süüdistusele vastab." Anvelt ütles, et prokuratuur ei ole kindlasti huvitatud asja venitamisest, sest avalikkuse ja poliitiline surve on liiga suur. "Ma olen rohkem kui kindel, et prokuratuur sellel hetkel, kui ta tuleb "mehed-naised, nüüd on materjal koos, oleme kindlad – nüüd saadame asja kohtusse“ tehakse seda võimalikult ruttu, keegi ei hakka seda asja venitama." Marko Reikopi küsimusele Savisaare vangisaatmisest Anvelt vastata ei osanud, samas nentis ta, et see polegi prokuratuuri eesmärk. "Prokuratuuri eesmärk ei ole inimest vangi saata, vaid tõestada kuritegu ja selle pinnalt esitada süüdistus ja las siis kohus juba vaagib."
