Sotsiaalministeerium: Eesti tööhõive on ületanud 2020. aasta eesmärgi
"Hooajalised tööd mõjutavad kvartaalseid hõive näitajaid ning tavapäraselt on tööhõive II ja III kvartalis kõrgem kui IV kvartalis," selgitas sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp. 2015. IV kvartalis, võrreldes III kvartaliga, langes tööhõive 2,4 protsenti, mis euroliidu riikide võrdluses on silmapaistev langus. Sepa sõnul on drastiline kukkumine mõjutatud sellest, et 2015. aasta III kvartalis oli tööhõive rekordiliselt hea ehk 78,5 protsenti. "Seepärast oligi tavapärane hooajaline kukkumine IV kvartalis tavalisest suurem," märkis ta.  "Siiski oli ka 2015. aasta IV kvartali hõive näitaja 76 protsenti väga hea, olles kõrgem kui eelneval aastal samal ajal ning ületades ka I ja II kvartali näitajaid. Samuti kasvas aasta keskmine hõivemäär vanusegrupis 20 kuni 64 76,2 protsendini ning ületas sellega Eesti 2020 eesmärki," sõnas Sepp. Kokkuvõttes on Sepa sõnul Eesti tööturu näitajad viis aastat järjest paranenud. "Need on praegu ka EL-i kontekstis väga head. Eesti tööturu olukorra terviklikumaks hindamiseks ja EL-iga võrdlemiseks on soovitav juurde vaadata üldiseid liikmesriikide hõivemäärasid, mitte ainult võrrelda määra perioodilist kasvu või langust," märkis ta. Tuleviku osas hindab rahandusministeeriumi 2015. aasta suvine prognoos edasisi hõive kasvu väljavaateid tagasihoidlikuks. Tõenäoline on pigem töötuse mõningane kasv ja hõivatute arvu langus, mis on osaliselt seotud demograafiliste arengutega, täpsustas Sepp. 
