Loomakaitsjad: rannikule tulnud hülgepojad ei vaja inimeste abi
Liit on sel nädalal saanud kolm teadet rannikul ringi ukerdavatest hülgepoegadest ning sellest teatanud inimesed on arvanud, et abituna näivad hülgepojad vajavad abi. "Looduses on praegu käes see aeg, mil emahülged oma pojad hülgavad ja nii satuvadki abituna näivad hülgepojad meie randadesse. Tegemist on täiesti normaalse protsessiga ja pole need hülgepojad nii abitud midagi," ütles liidu juht Heiki Valner. Hülgeteadlane Mart Jüssi sõnul ei tohiks inimesed lootevillaga kaetud armsaid loomakesi silitada. "Vaatamata armsale olekule on hülgepojad kiskjad, kes kasutavad oma hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil loomadel sõltumata noorusest vahest ehk enamgi kui hundikoeral. Lisaks raskele traumale võib hülge hammustusest saada haava bakteri ja ravi on keerukas," nentis ta. Läänemere regioonis on poegimisperiood veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Hülgepojad kaaluvad sündides 10–12 kilo ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes kolme nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt.
