Karis erakoolide rahastamisest: senisel kujul on see jätkusuutmatu
Karise arvates on oluline tähele panna, et 2011. aastal jõustunud seadusemuudatused, millega erakoolide tegevuskulude tasumine pandi kogu ühiskonna õlule, on tekitanud erakoolide hulga arvulise hüppe. "Praegusel viisil jätkates pole võimatu, et summad erakoolide tegevuskulude katmiseks jõuavad lähema kümne aastaga paarikümne miljoni euroni. Kulude kasv on seega prognoosimatu," kirjutas ta sotsiaalmeedia sissekandes ja rõhutas, et riigikontroll ei saa praeguse automaatse maksmiskohustuse põlistamist toetada. "Eestis on koolikohti sedavõrd, et uusi poleks põhjust luua. Kui lapsevanemad ei soovi oma lapsi munitsipaalkooli panna, tuleks omavalitsustel analüüsidaga seda, miks nii on läinud ja pingutada munitsipaalkoolide kujundamisel selliseks, et erinevate soovidega vanematel oleks, mida oma lapse jaoks valida," selgitas Karis. Samas pole kohalike omavalitsuste võimalus arvestada oma koolivõrgu kujundamisel erakoolidega seni seaduse tasandil selgelt reguleeritud. Kavandatav muutus taastab kuni 2010. aastani kehtinud olukorra erakoolide rahastamisel ja annab omavalitsustele erakoolide tegevuskulude katmisel kaasarääkimisõiguse. "Praegu on kohalik omavalitsus erakoolide tekkimise protsessist kõrvale jäetud – erakoolile loa andmisel ei ole vaja arvesse võtta, kas omavalitsusel on koolikohti kõigile lastele ja kui palju nendest kohtadest erakooli siirduvate laste arvelt tühjaks jääb. Seega pole sisuliselt ei riigil ega omavalitsusel ehk olulistel rahastajatel võimalik mõjutada erakoolide tekkimist, kuigi koolivõrk on piisav ja veel üht kooli, mille tegevuskulude katmises kõik maksumaksjad osalema peavad, ei ole mõistlik luua," märkis Karis. Riigikontrolör leiab, et omavalitsus peaks edaspidi saama aegsasti teada erakooli asutamise soovist ning kaaluma oma vajadusi ja võimalusi integreerida uus kool valla või linna koolivõrku, kui erakooli asutaja seda samuti soovib. "Teiste sõnadega – uute erakoolide loomise puhul peaks olema omavalitsuse roll kaaluda kogukonna soove ja vajadusi ning otsustada enda võimalust mööda koostöö tegemise üle. Seadusemuudatuse kaudu tekib omavalitsustel selge roll erakoolide teatud kulude võimaliku vabatahtliku rahastamise asjus ning ka selge vajadus analüüsida oma koostööd erakoolidega, sest just kogukonda esindava kohaliku volikogu pädevuses on kaaluda, milliste erakoolide toetamine on kogukonna huvides vajalik ja rahaliselt võimalik," lisas Karis.
