Iga viies veredoonor loovutas verd esmakordselt
Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt oli mullu keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Aasta varasemaga võrreldes vähenes doonorite arv 4,5 protsenti, sealhulgas esmaste doonorite arv 14 protsenti ja vereloovutuste arv 3,1 protsenti. Tervise Arengu Instituudi analüütiku Ingrid Valdmaa sõnul tuleneb doonorite arvu kahanemine noorte vähenemisest veredoonorluses. "Vereloovutusi vanuserühmade lõikes vaadates selgub, et 18–­24-aastasi doonoreid oli aastaga 11 protsenti vähemaks jäänud. Seevastu veidi kasvas doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga kaks protsenti enam," selgitas ta. Veredoonorite seas oli eelmine aasta 629 afereesi doonorit, kes loovutasid 2612 doosi teatud tüüpi vereosasid ehk trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat, multikomponenti. Ühe afereesi doonori kohta oli keskmiselt 4,2 afereesiprotseduuri. Valdmaa märkis, et kui üldiselt on veredoonorite arv kahel viimasel aastal vähenenud, siis afereesi doonoreid on aasta-aastalt rohkem ehk mullu oli neid 2014. aastaga võrreldes 21 protsenti. Kuna patsientide vereülekandel vajatakse tavaliselt rohkem kui ühte vere ravidoosi, on parem, kui üle kantakse ka ühe ja sama doonori verd, sest see vähendab patsiendil võimalikku transfusioonireaktsiooni riski. Afereesiprotseduuride käigus kogutud veredoosid moodustavad kõigist vereloovutustest 4,4 protsenti, viis aastat varem moodustas see veel 2,4 protsenti. Verekeskused korraldavad doonoripäevi õppeasutustes, töökohtades, kultuurikeskustes ja suviti doonoritelkides. Möödunud aastal moodustas 41 protsenti kogutud veredoosidest väljasõitudelt ning see on ka viimase kümne aasta keskmine näitaja. Enne iga vereloovutust hinnatakse inimese doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorvere saajate ohutus. Eelmisel aastal registreeriti doonoriks ajutiselt või alaliselt mittesobivaid isikuid kokku 7587 korral ehk 4,6 protsenti vähem kui aasta varem. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase ehk 37 protsenti kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest, 2014. aastal oli vastav näitaja 44 protsenti. Kõik doonorvere doosid läbivad ka testimise, kus uuritakse enamlevinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 52 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit, 2014. aastal 53, nende seas esines enim C hepatiiti ehk 22 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse. Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 18 687 patsienti, mis on aasta varasemaga vähenenud nelja protsendi võrra. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.
