Seakatku tõttu võib kasvada kiskjate poolt murtud koduloomade arv
Nii leidsid täna Läänemaal Taeblas toimunud seakatku infopäeval Jahimeeste Seltsi ja riigiametite esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera". Läänemaa on seni ainus Mandri-Eesti maakond, kus metssigadel pole avastatud sigade aafrika katku. Veterinaar- ja toiduameti esindaja sõnul on siiski tõenäoline, et haigus võib tänavu levida ka sinna. Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis enam kui 32 000 metssiga, neist 3000 Läänemaal.  "Tulevikus, mis hakkab määrama edaspidist küttimist ja liikidevahelisi suhteid on suurkiskjate olukord, sest et kui metssiga toidubaasina kaob, peame me hakkama mõtlema, mis edasi saab," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. "Kui küladest hakkavad kaduma koerad ja aedikust lambad, ega see asi ei ole sugugi naljakas ja samas kui toidubaasi muutudes hakkab metskitsele ja koprale kisklussurve suurenema, siis see paneb ka mõtlema, sest loodus on üks tervik. Nii, et kahtlemata probleeme see tekitab edaspidiste küttimislimiitide arvestamisel," lisas ta. Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et kuna haigustekitaja on metssigade populatsioonis ja seda populatsiooni on päris keeruline kontrollida just haiguse seisukohast, siis võib arvata, et see haigus jääb meie keskkonda ja metssigade populatsiooni päris mitmeks aastaks.
