Enda alkoholitarbimist kiputakse alahindama
Nii tõdeb konjunktuuriinstituut, kes lahkas täna avaldatud I kvartali majandusülevaates süvitsi 2014. aastal läbi viidud uuringut alkoholitarbimisest. Elanike küsitlusuuringu andmetel hindas suur osa vastanuid, et isiklikult juuakse vähe: 48% elanikest hindas oma alkoholitarbimist väheseks, 29% mõõdukaks ja 2% jõi enda hinnangul palju ja alkoholi ei tarbinud 21% täiskasvanud elanikest. Alates 2011. aastast on alkoholi tarbivate elanike osakaal aasta aastalt vähenenud. Kui 2011. aastal tarbis alkohoolseid jooke 87% täiskasvanud elanikest, siis 2014. aastal 79%, sh meestest 83% ja naistest 74%. Noored ja eakamad harrastavad enam karskeid eluviise, keskealised aga vähem. 18–29‐aastastest tarvitas alkoholi 73%, 30–49‐aastastest 84%, 50–64‐aastastest 81% ja üle 64‐aastastest 68%. Valdav osa noortest tarbib alkoholi enda sõnul vähe: 27% ei tarbi üldse, 40% tarbib vähe ja 33% mõõdukalt ning viimase aastaga on toimunud muutus noorte alkoholitarbimises – üha enam valitakse alkoholivaba elustiil. Teiste suhtes ollakse kriitilisemad Küsitletud olid kaasmaalaste alkoholitarbimist hinnates kriitilisemad kui enda tarbimist hinnates – 77% elanikest arvas, et kaasmaalased joovad palju või liiga palju. Erinevus isiklike tarbimishinnangute ja eksperthinnangute vahel tuleb alkoholitarbimise väga ebaühtlasest jaotusest. Mitmete riikide uuringud näitavad, et väiksem osa elanikest joob ära suurema osa alkoholist. Alkoholi suurtarbijad on enamastiküsitlustes alaesindatud, sest rohke alkoholitarbimisega kaasneb pahatihti ka asotsiaalsus.Joonis: Elanikerühmade hinnangud eestimaalaste alkoholitarbimisele (% vastanutest)  Seltskondliku koosviibimise lahutamatu osa? Kuigi enamasti arvatakse Eestis, et alkoholivabad peod on võimalikud (75% vastanutest nõustus väitega, et pidu saab pidada ka ilma alkoholita), siis näiteks 19% meestest ja 12% naistest ilma alkoholita pidutseda ei oska. Küsitluse andmetel arvab ka kolmandik täiskasvanutest, et alkoholitarbimine kuulub Eestis elustiili juurde. Elustiili juurde käib alkoholitarbimine eelkõige 30–49‐aastaste inimeste arvates (59% väitega nõus) ehk lapsi kasvatava põlvkonna arvates. Vähim kuulub alkohol Eesti elustiili juurde noorte ja eakate arvates (nõus 44% 18–29‐aastastest ja 38% üle 64‐aastastest). Kuna mingi osa inimeste arvates on alkohol meie elustiili osa, siis tekivad ka olukorrad, kus inimesed peavad alkoholist keeldumist põhjendama. Seda probleemi esines 37% vastanutest. Probleemiks on ka see, et osadel avalikel üritustel ei pakuta alkohoolsete jookide kõrvale sama loomulikult ka alkoholivabu jooke (nimetas 40% vastajatest). Alkoholivaba alternatiivi puudumine avalikel üritustel on enam probleemiks karsklastele, kellest pooled olid selle probleemiga kokku puutunud. Tervisekahju versus stressileevendus Küsitletud on küll teadlikud, et alkohol kahjustab tervist, kuid paljude hinnangul aitab see neil leevendada stressi, probleeme ja lisab suhtlusjulgust. 57%‐il vastanutest on pereliikmeid ja sõpru, kelle alkoholitarbimine põhjustab probleeme. Enam nimetavad seda noored ja naised. Näiteks ei usu 30% meestest ja 15% naistest, et ka väike kogus alkoholi kahjustab regulaarselt tarbides tervist. Üldiselt kalduti olema seisukohal, et alkohol aitab lõõgastuda ja paremini suhelda (nõus 47%). Alkoholi tarvitamine on igale kaheksandale elanikule igavust leevendavaks ajatäiteks (nõus 14%), iga kümnenda elaniku muudab alkohol vihaseks ja agressiivseks ja iga seitsmes elanik tarvitab alkoholi stressi ja probleemide leevendamiseks (nõus 15%). Mida enam alkoholi tarbitakse, seda enam hinnatakse selle rolli sotsiaalsete suhete silujana. Nii on neljandikule mõõdukatest alkoholitarbijatest alkoholi tarbimine ajatäiteks, millega peletada igavust (nõus 24%) ning stressi ja probleemide leevendajaks (nõus 26%). Kolm neljast mõõdukast alkoholitarbijast tõdes, et alkohol aitab lõõgastuda ja paremini suhelda (nõus 74%, kõigist vastanutest 47%). Alkoholi ajatäite, stressileevenduse ja lõõgastumisfunktsiooni nimetavad sagedamini mehed kui naised. Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt tarbiti 2014. aastal 9,9 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta, mis ületab tunduvalt WHO poolt soovituslikuks peetava 6 liitri piiri.
