Sakslased arendavad välja tehnoloogiat, millega teha kahjutuks merre uputatud keemiarelvad
"Ainuüksi Saksa vetes on seda 1,6 miljonit tonni. See täidaks kaubarongi, mille pikkus on 3000 km," rääkis Saksamaa põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi projektijuht Jens Sternheim "Aktuaalse kaamera" vahendusel. Sakslased lubavad, et neil on kolme aasta pärast olemas tehnoloogia, millega keemiarelvad kahjutuks teha. Need on veealused tööstusrobotid, mis toovad keemiarelva pinnale. "Saksa mõte on laskemoon leida ja üles tõsta. Seejärel põletatakse see sealsamas. Mõte on tuua praam merele ja põletada keemiarelv selle pardal," rääkis Sternheim. Eesti rannikust oleks keemiarelvade lekke eest tänu oma põhja pinnavormile kaitstud ainult Liivi laht. Küll aga võiks Läänemere hoovused võimalikku saastet kanda mujale Eesti rannikule. "Sügavamates veekihtides on nad üsna püsivad. Liiguvad tsirkulaarselt – vastupäeva piki külgi. Kõik, mis idakaldal on, saab suure tõenäosusega kantud ka Eesti rannikule," rääkis TTÜ Meresüsteemide instituudi nooremteadur Ilja Maljutenko. Eestit ohustavad aga keemiarelvadest rohkemgi laevavrakid, mille roostetanud paakidest võib lekkida diislit. Need vrakid on lähemal kui teadaolevad keemilise relva uputamise kohad. Ka siin võib olla pääsetee – soomlased arendavad tehnoloogiat, millega eemaldada vrakkidelt kütust ilma keskkonda ohustamata. "Tuvastatakse vraki kütusetankid, sinna puuritakse sisse augud, mille kaudu kütus välja pumbatakse ja pärast pannakse n-ö korgid ette," selgitas PPA merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner.
