Veterinaaramet: ka taudivabas Eestis tuleb koduloomi marutaudi vastu vaktsineerida
2013. aastast on Eesti kuulutatud marutaudivabaks ja metsloomadelt võetakse üha vähem proove. Kui 2006. aastal uuriti ligi 600 marutaudikahtlusega looma, siis 2014. aastal oli taudikahtlusega loomi alla 200, vahendasid ERR-i raadiouudised. Veterinaar- ja toiduameti marutauditõrje projektijuht Enel Niin selgitas, et marutaudioht on riigi idapiiril endiselt suur. Kuna loomad piiri ei tunne ja võivad ida poole rännates nakkuse taas Eestisse tuua, tuleb proovide kogumist kindlasti jätkata.  "Ka Läti saavutas eelmisel aastal marutaudivabaduse. Leedu samamoodi, aga nende staatus langes kahe nädala pärast. See on näide sellest, kui kerge on olukord muutuma," sõnas Niin.  Praegu on metsloomadelt proovide kogumine nii veterinaararstide kui ka jahimeeste ülesanne. Arstid saavad iga proovi eest viis eurot. Proovi võtmise motiveerimiseks on plaanis tõsta volitatud veterinaararsti tasu 30 euroni, ilmselt tõuseb peagi ka jahimeeste tasu. "Motiveerimisega soovime saavutada inimeste püstitatud marutaudikahtlustesse suhtutaks tõsiselt. Mis puudutab maapiirkondi, on volitatud veterinaararstide tegevuspiirkonnad äärmiselt palju laienenud, seoses sigade Aafrika katkuga on ka palju teisi kohustusi. Soovime, et marutaud ei jääks tähelepanuta," selgitas Niin. Tasumäära tõstmine ei nõua palju raha, vaid mõnituhat eurot aastas. Seegi tuleb Euroopa Liidu rahakotist. "Kuna marutaud on Euroopa Liidus suures osas likvideeritud, soovitakse marutaudiseiret paremini sihitada, et uurida õigemaid gruppe. Et gruppe on raske leida, makstakse selle eest paremat tasu." Eestis on marutaud levinud rebaste ja kährikute kaudu ja meil kontrollitaksegi peamiselt neid. Kui palju peaks aga proove võtma, et ükski haiguskahtlusega loom läbi ei lipsaks ja nakkus Eestis levima ei pääseks, ei osata täpselt öelda. Enel Niine sõnul ei ole olemas rahvusvahelist normi selle kohta, kui palju proove peaks koguma ruutkilomeetri või riigipinna kohta. "Soovitakse võtta võimalikult palju proove riskigruppi kuuluvatelt loomadelt, näiteks närvinähtude ehk kas inimest või looma rünnanud loomalt või surnud loomalt ehk ka neilt, kes on jäänud auto alla või leitud metsast surnuna," lisas ta.  "Ma väga palun, et inimesed ei unustaks ära marutaudiohtu. Kõik lemmikloomad peavad saama marutaudi vastu regulaarselt vaktsineeritud. Kogu selle asja mõte on inimese tervise kaitse. Marutaud on inimesele surmaga lõppev haigus," rõhutas Enel Niin.  Seoses sellega, et meie naabruses on väga raskelt marutaudi nakatunud riik, on ka meil Niine sõnul väga kerge marutaudi nakatuda.
