Terviseamet: meieni jõuavad vaid raskemad noroviiruse juhtumid
Terviseameti kõneisiku Iiris Saluri sõnul pole nendeni jõudnud teateid noroviiruse laiemast levikust. "Terviseametini jõuavad vaid raskemad juhud, millega pöördutakse arsti poole," ütles Saluri. Tema sõnul registreeriti aprilli teisel kogu Eesti peale kokku 22 noroviirusest põhjustatud haigusjuhtu, nädal varem oli neid 36. Seejuures eelmise nädala andmeid alles kogutakse. "Noroviirus on väga kergesti leviv nakkus, kui keegi pereliikmetest või kollektiivist haigestub, siis suure tõenäosusega ei pääse haigestumisest ka kolleegid või teised pereliikmed. Haigus on äge ja kurnav, kuid õnneks lühiajaline," selgitas Saluri. Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi. Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.Veetustumise riski saab vähendada mahlade, vee või tee jms joomisega. Nn spordijoogid ei asenda haigusega kaotatud toitaineid ja mineraale. Käesoleval ajal ei ole ühtegi viirusevastast ravimit, mis mõjub noroviirusele ja puudub ka nakatumist ennetav vaktsiin. Antibiootikumid aga ei toimi noroviiruste vastu. Viirusesse haigestumist saab vältida pestes regulaarselt käsi ja desinfitseerides viirusega kokku puutunud pindasid ning toiduaineid. Noroviirusega nakatunud isikud ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist.
