Projekteerija Reidi tee lahendusest: täidame linna tingimusi
Reidi tee on olemuselt Ahtri tänava pikendus, mis jätkub pärast Statoili tanklat läbi praeguse tühermaa ja endise tivoliala ning läbib Russalka ja Kadrioru pargi vahelist ala, saades seal kokku Pirita teega. Reidi tee projekti koostanud K-Projekti juhataja Rein Annusver selgitas, et Tallinna poolt anti põhikriteeriumitena ette 2+2 sõidurada, ristmike piirkonnas ka pöördereasuunad. Arutluse all oli olnud, kummalt poolt Russalkat tee peaks minema, kuid leiti, et kuna Russalka kuulub olemuslikult kokku merega, ei tohiks lai, 65-meetrine tee seda merest eraldada. „Öelda, et 2+2 on suur magistraal, ma ei nõustu,“ kommenteeris Annusver Vikerraadio saates „Vastasseis“. „Inimesed, kes seda eskiisi praeguseni näinud on, on näinud ainult asfaltpinda, aga haljastust pole sinna veel lisatudki, see on varsti kuju võtmas,“ püüdis Annusver vastasseisjaid rahustada. Tallinn ujub vastuvoolu Linnalise liikuvuse ekspert Marek Rannala tõi ristipidiseks näiteks Malmö linna, mis sai Euroopa Komisjonilt hiljuti auhinna parima säästva linna liikuvuse kava väljatöötamise eest. Idee sisu seisneb selle, et linnal peab aitama kasvada, jättes autoliikluse samas senistesse piiridesse. „Meie aga suurendame autode läbilaskvust enam kui kaks korda, mis on Malmös rakendatavate põhimõtetega vastuolus,“ heitis Rannala Tallinnale Reidi tee plaani ette.  „Kogu ülejäänud Euroopa liigub teises suunas, ei taha uskuda, et kõik teised on eksinud ja meie üksi oleme õigel teel,“ kommenteeris Rannala.  Rannala leidis, et niigi järjest autostuvale linnarahvale tuleks pakkuda muid liikumisalternatiive, mitte muuta autokasutamist järjest atraktiivsemaks. „Ühistransporti pole uuele teele kavandatudki! Uue taristu rajamisel peaks transpordi lahendamine olema kompleksselt lahendatud,“ rõhutas Rannala. Tee või tänav? Rannalat pahandas ka see, et kunagi Põhjaväilana kavandatud Reidi tee on planeeringu järgi tee, mitte tänav. „Tänava ja tee vahe on lihtne: tee on asustamata ja hõreda funktsionaalsusega, nagu näiteks Laagna tee, mille äärest me kiiresti ära tahame saada, tänaval on aga lisaks veel muud funktsioonid: kaubandus, elupinnad, kohvikud – elu,“ võttis Rannala kokku tee ja tänava olemusliku vahe. „Talente meelitatakse elukeskkonnaga. Mere äärde magistraali rajamine ei ole võti, kuidas saavutada head elukeskkonda,“ pidas Rannala linna plaani halvaks.  Annusveri sõnul näitab viimane linlaste küsitlus, et 51% neist sõidab autodega, 25% eelistab ühistransporti ning 24% käib jala või sõidab rattaga. „Autojuhte on palju ja nendega peab arvestama,“ põhjendas Annusver, miks lähtub liiklusskeemi lahendamine just autodest ja autojuhtidest, mitte aga ei püüa nende eelistusi mõjutada.  Kui esialgsetes eskiisides oli ühe variandina ka jalakäijate suunamine maa-alusesse tunnelisse, siis linn eelistas varianti, kus maa peale jäävad kõik liikejad – nii autod kui ka jalakäikad ja kergliiklejad. Reidi tee maksumuseks on arvestatud umbes 28,5 miljonit eurot ning selleks saadi rahastus EL-i struktuurivahenditest. Seetõttu peab ehitusprojekt olema lõplikult valmis juba tänavu augustiks – palju aega plaani ümber teha enam ei ole. Kuula "Reporteritundi": 
