Arto Aas: praegused maakonnad jäävad mõne teenuse korraldamisel liiga väikseks
Paralleelselt omavalitsusi puudutava haldusreformiga asub valitsus suve hakul arutama ka Eesti maakondliku jaotuse ümberkorraldamist. Ehkki laual on erinevaid variante, toob riigihalduse minister Arto Aas praegu välja maavanemate ettepaneku, mille järgi koosneks Eesti tulevikus kuuest maakonnast. Suurem osa Jõgevamaa omavalitsusi on oma ühinemisläbirääkimistesse kaasanud valdasid-linnasid, teistest maakondadest. Näiteks maakonna lääneosas on laua taga Põltsamaa linn, ning Põltsamaa, Pajusi, ning Puurmani vald. Aga ka Võhma linn ja Kõo vald Viljandimaalt ning Imavere vald Järvamaalt. Ehkki suurem osa uuest enam kui 14 000 elanikuga omavalitsusest asuks praegusel Jõgevamaal, sooviks asjaosalised saada hoopis Viljandimaa osaks. Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on nüüd tarvis kindlust selle kohta, kust maakondade piirid pärast haldusreformi ikkagi jooksma hakkavad. „Kui nüüd öeldakse, et jäävadki sellised maakonnad, siis me kaalume, millise maakonna alla siis läheksime. Sest niisugune otsuste tegemine, mille järel öeldakse, et pole teie rida, või et meie teeme teist moodi – see ei ole hea tava. Et mis me siis ikka oma sulge kulutame,“ rääkis Tõnson. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on see, kust tulevaste maakondade piirid jooksevad, suuresti omavalitsuste enda teha. „Maakond iseenesest on riigi jaoks selline administratiivne üksus lihtsalt ja nende muutmine ei ole keeruline. Kõige tähtsam on ikkagi see, kuidas omavalitsused ise kokku lepivad. Et milline on nende soov. Riik hiljem järgmises etapis teeb oma otsused vastavalt juba sellele, kuidas omavalitsused on käitunud. Kui aga Jõgevamaa lääneosa liitub Viljandimaaga, lõunaosa Tartumaaga ja kirdenurk Ida-Virumaaga, jääb Jõgevamaad ennast alles õige vähe. Arto Aas tõdeb, et ehkki ka praegu on meil Hiiumaa näol üks väga väike maakond olemas, võivad suuremad regioonid kohati paremini toimida. „On teenusevaldkondi, näiteks ühistransport, kus nähakse, et inimesed liiguvad tihti maakonnaüleselt ja siin peaks vaatama suuremaid regioone. On neid Eestis nüüd tulevikus neli või on neid kuus, seda täna on vara öelda. Aga teatud teenuste puhul on selge, et maakonna piirid jäävad väikeseks,“ rääkis Aas. Ehk riigil on plaanis maakondliku jaotuse muutmine. Arto Aasa sõnul on laual erinevad variandid alates maavalitsuste kaotamisest kuni tänase olukorra säilitamiseni. Praegu käib erinevate võimaluste kaardistamine ning konkreetsete ettepanekutega loodab Aas valitsusse jõuda juba suve hakul. „Loodetavasti juunikuus arutab valitsus neid teemasid, mis jätab ka omavalitsustele piisavalt aega ja annab informatsiooni riigi plaanidest. Aga kõige olulisem on praegu omavalitsuste enda kokkuleppe sõlmimine ja see, millises regioonis või maakonnas nad tulevikus ennast näevad,“ selgitas Aas. Kuid missugust maakondlikku jaotust riigihalduse minister Arto Aas ise kõige mõistlikumaks peab? „Täna on natuke vara veel oma lõpliku seisukohta välja öelda, aga tõepoolest on väga tugeva alternatiivina praegu laua peal see, et tekivad teatud suuremad regioonid, et siin maavanemad on ise välja pakkunud kuut regiooni.“ Ehkki maakondi on Eestis viisteist, on mitmed riigiametid enda regionaalse jaotuse korraldanud teisiti. Nii näiteks on politsei- ja piirivalveametil neli prefektuuri, päästeametil neli päästekeskust ja keskkonnaametil kuus regiooni. Arto Aas peab mõistlikuks liikuda selles suunas, et erinevate riigiasutuste regionaaljaotused võimalusel kattuksid.
