Perehüvitise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise
Perehüvitise seaduse eelnõuga muudetakse veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles eelnõu tutvustamisel, et elatisabiskeemi seadustamisega kehtestatakse uus regulatsioon, mille eesmärk on eelkõige üksinda last kasvatavate perede laste heaolu parandamine. Ta märkis, et riik astub sellega oma perepoliitikas ühe põhimõttelise sammu nõrgema poole kaitseks. "Elatisabiskeemi eesmärk on tagada vähemalt 100-eurone elatisabi kättesaamine reaalselt sellele lapsele, kellele see elatisabi on välja mõeldud ja välja mõistetud. Ma tahaksin rõhutada veel seda, et tegu ei ole uue peretoetuse või lapsetoetusega, vaid selle skeemiga, kus ühelt poolt kohtu korras on välja mõistetud elatis. Kui üks pool seda täitma ei asu, siis see nõue pööratakse täitemenetluse kaudu selle isiku vastu, kes on võlglane, ja riik asub nõrgema poole ning nõuab sisse rahalise nõude. Samal ajal hakkab riik maksma sellele lapsele kuni 100-eurost elatisabimakset," selgitas Tsahkna. Eestis on üksinda last kasvatavaid vanemaid üle 42 000 ja nende peredes kasvab 56 000 last. Tsahkna sõnul on täitemenetluses elatisabinõudeid ehk võlglaste vastu suunatud nõudeid nüüdseks üle 8000. "See summa, mis ollakse oma lastele võlgu – elatistoetused, elatisabi – on praeguseks juba üle 15 miljoni euro," lisas Tsahkna. Elatisabiskeemi rakendamiseks on riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
