TLÜ: Reidi tee projekt oleks kui 1960. aastatest pärit
Reidi tee lahendus, mis praeguste plaanide järgi sügisel töösse peaks minema, on iseloomulik 1960. ja 1970. aastate linnaplaneerimisele. Sarnaseid autodekeskseid lahendusi arendati ka Teise maailmasõja järel Ameerika linnades, selgitas TLÜ koolipere esindajate ja huvigruppide kokkusaamisel ülikooli linnakorralduse õppekava juht Helen Sooväli Sepping. Kuna Reidi tee saab olema TLÜ vahetus lähetuses, otsustati üheskoos vaadata üle praegused probleemkohad, millele ehk teaduspoolelt lahendusteks abi pakkuda, et projektist saaks modernsem ja suuremat heaolu toov linnale sobiv lahendus. Linnaplaneerimisele saaks sarnaselt meditsiinile läheneda teadmispõhiselt, märkis haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro. „On teada, millised muutused linnaruumis, milliseid muutusi käitumises kaasa toovad,“ sõnas ta. Praegu lauale toodud kümme aastat vanast projektist ei kuma aga kuidagi läbi tänapäevast ja teadmispõhist linnaplaneerimist. Jalakäijad merre Tuska teeb ülikooliperele ka see, et linnarahvale ei ole tutvustatud põhjalikke uuringuid, kuidas mõjutab tee keskkonda, ja vastupidi. Geograafiaseltsi president Mihkel Kanguri sõnul püüavad maailma suurlinnad aastakümnete eest kinni ehitatud mereäärseid alasid taaskord ümber korraldada. „Mis hakkab juhtuma, kui ookeanide veetase kerkib, ei tea keegi,“ sõnas ta. Praeguse projekti kohaselt ehitatakse jalakäijate tee merre. Kui maailmavee tõus veel kohe Tallinna lahte ehitatavat jalakäijate teed murdma ei hakka, teevad seda üsna kindlasti sügisesed tormid ja talvine rüsijää, on Kangur kindel. „Meie oleme ka Reidi tee poolt,“ kinnitavad TLÜ töötajad. Ülikooli ajas aga tagajalgele see, et kogu planeerimisprotsess on käinud Potjomkinliku kaasamisega. Öeldakse küll, et oodatakse linlaste arvamusi, aga seni neid veel väga tõsiselt töösse arvatud ei ole. Autoteed kitsamaks tehes oleks võimalik pargiala ja veoautodele mõeldud uue tee vahele planeerida müratõke, panustada pargi ja kunstranna arendusse jmt ehk nutikalt kujundada linnaruum inimestele mõnusaks ja logistiliselt mugavaks. TTÜ õppejõud Kristi Grišakov selgitab, miks peaks teed kitsamaks planeerima:  Kõik see räägib sellest, et linnavalitsuses ei tööta oma valdkonna spetsialistid, sest nad ei tule isegi selle peale, et küsida, mida mere ääres tehakse ega oska planeerida, mida seal teha võiks, jõudsid linnakorralduse õppekava juht Helen Sooväli Sepping ja Grete Arro teistega koos järelduseni. Homme on viimane päev, mil linnavalitsusse saab saata Reidi teega seoses oma ettepanekuid ja kommentaare. TLÜ arutelul osalesid teiste seas: haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, Ökoloogia keskuse juhataja Mihkel Kangur, BFM’i maalikunsti dotsent Daniele Monticelli, TÜHI itaalia uuringute ja linnakorralduse õppekava juht Helen Sooväli Sepping, psühholoogia üliõpilane Silver Sternfeld, maastiku ja kultuuri keskuse teadur Tauri Tuvikene.
