Maaülikooli professor: Elva Verevi järv võib puhkeda õitsele ja muutuda solgitiigiks
Aastakümneid tagasi asusid Verevi järve ääres Elva reovee settetiigid, kust solk suurveega järve voolas. Seetõttu on populaarse ujumiskoha põhja sadestunud nii suur hulk kõrge toitaine sisaldusega setteid, et järve alumises kihis vesi suisa haiseb, vahendasid ERR-i raadiouudised. Nimelt, kui järvedes toimub igal kevadel vee segunemine ehk põhjas olev vesi tõuseb pinnale ja põhja ladestunud toitained pääsevad liikuma, siis Verevi järves sellist segunemist ei ole. Maaülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Otti sõnul piisab korralikust talvest ja hoogsast jääminekust, et seni kihistunud vesi võibki Verevis segamini minna. "Kui järve sügavamas osas olev vesi tõuseb pinnale, siis on see nagu väetis järvele, mistõttu hakkab veekogu "õitsema" ning inimesed näevad, et vee värvus on muutunud ja see hakkab ka haisema. See protsess mõjutaks järve kogu elustikku," selgitas Otti. Kes soovib täpsemalt mõista, milliseks Verevi järv võib muutuda, peaks ette kujutama ühte keskmisest suuremat solgitiiki. Keskkonnaameti Tartu piirkonna veespetsialist Triin Mägi sõnul on probleemi lahendamiseks kaalutud erinevaid variante, mille hulka kuuluvad nii setete eemaldamine eesmärgiga taastada veekogu isepuhastumisvõime. "Ilmselgelt peaks veel arutama, milliseid võimalusi veel on, sest aeg läheb edasi ja tehnoloogilised võimalused arenevad," märkis Mägi. Paraku tõdevad kõik osapooled, et järve põhjast setete kätte saamine on keeruline ja väga kallis. Riigi ja Euroopa Liidu poolset abi Verevi järve keskkonna parandamiseks saaks taotleda läbi veemajandustegevuskavas ettenähtud meetmete, kuid 2021. aastani paika pandud kavas on Verevi järve seisukord hinnatud heaks. Seda kui kaua Verevi probleemi lahendamiseks aega on ja millal veekogu põhja peitunud õnnetus võib liikuma hakata keegi täpselt ei tea. Sestap võib loota, et raha setete eemaldamiseks leitakse enne, kui järv õitsele puhkeb.
