Eesti kala- ja vähitoodangu müügimaht vähenes mullu aastaga kaheksa protsenti
2011. aasta madalseisuga võrreldes suurenes eelmisel aastal müüdud toodangu maht kaks korda. Kui 2014. aastal oli müüdud toodangu maht viimase 20 aasta suurim ehk 865 tonni, siis 2015. aastal müüdud toodangu maht oli suuruselt teine, teatas statistikaamet. Müüdud kala- ja vähitoodangust moodustab koguseliselt tähtsaima osa vikerforell. 2015. aastal müüdi vikerforelli 558 tonni kahe miljoni euro eest. Mitmete kasvatatavate liikide lisandumine on siiski vikerforelli osatähtsust müüdud kalakasvatustoodangus vähendanud: viimase viie aastaga vastavalt 85-protsendilt 70-protsendile. Vikerforelli osatähtsuse kahanemist on mõjutanud perspektiivikate liikide, nagu arktika paalia, angersäga, tuuraliste (siberi ja vene tuur) ja säga, aga ka juba pikka aega Eestis kasvatatud angerja ja karpkala, müügimahtude suurenemine. Suurenenud on ka karplaste valgeamuuri ja pakslauba müük. Harilikku jõevähki turustati eelmisel aastal 0,6 tonni, mida on 2,6 korda rohkem kui 2014. aastal. Müüdud toodangu rahaline väärtus ei ole aga kasvanud samas tempos ehk see oli 2015. aastal 1,6 korda suurem kui 2014. aastal. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni, mis on 2,4 korda rohkem kui 2014. aastal. Ka müüdud toodangu väärtuse kasv oli ligi kahekordne: mullu müüdi toidukalamarja 197 000 euro väärtuses, 2014. aastal aga 93 000 euro väärtuses. 2015. aastal müüdi välisriikidesse seitse protsenti kogu kaubakala toodangust, mida on kaheksa protsendipunkti vähem kui 2014. aastal. Põhiliselt eksporditi angerjat ning vähesel määral ka tuurlasi.
