Tänavu esimeses kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes
Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra, teatas statistikaamet. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis 7,2 protsenti. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk ehk 8,5 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis tänavu esimeses kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8 protsenti. Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3 protsenti väiksem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes. Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu esimeses kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5 protsenti ja 8,3 protsenti.
