Eestlane pooldab ümbrikupalka üha enam
2015. aastal suhtus ümbrikupalkade maksmisse negatiivselt kaks kolmandikku töötajatest. Instituudi andmeil jääb taolise suhtumisega töötajaid järjest vähemaks. 15 protsenti töötajatest on aga selgelt illegaalse töötasu maksmise poolt. Ümbrikupalkade pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus – enam kui kaks kolmandikku illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalku töötajate liiga suure maksukoormusega ja pisut väiksem hulk vastanutest tõi esile ettevõtete kõrge maksukoormuse. Sarnaselt varasemate aastatega maksti illegaalset töötasu kõige enam ehitusvaldkonnas. Seal sai ümbrikupalka iga kolmas, kellele maksti illegaalset töötasu. Möödunud aasta põhjal ilmneb selgesti, et maksudest asutakse kõrvale hiilima juhul, kui sektor satub majandusraskustesse. Möödunud aastal hakkas teiste sektorite võrdluses aina rohkem ümbrikupalka maksma põllumajandusettevõtted.  Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest, siis 2015. aastal tõusis see pea seitse korda ehk 20 protsendini. Varasematel aastatel on näitaja jäänud vahemikku kuus kuni üheksa protsenti. Ettevõtlusminister Liisa Oviir kommenteeris, et varimajanduse teemadest on just ümbrikupalga pooldajate suurenev hulk murettekitavaim trend. "Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav ning selgitama, millest nad ümbriku palka vastu võttes ilma jäävad," lausus Oviir.  Konjunktuuriinstituut hindas, et ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil 2015. aastal saamata hinnanguliselt 158 miljonit eurot maksuraha.  Varimajanduse uurimiseks küsitles konjunktuuriinstituut 2015. aasta lõpus üle 900 täiskasvanud hoiakuid varimajanduse näitajatele nagu salatubaka ja -alkoholi ning ümbrikupalga maksmise kohta. Tulemustest lähtuvalt kaasati andmete tõlgendamisse ekspertide hinnang ja statistika analüüs. 
