Juuniküüditamise ohvreid mälestatakse tänavu tuhandetest õhupallidest moodustuva "pisarate merega"
1941. aastal küüditati Eestist Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele kümneid tuhandeid inimesi. Kolmveerand sajandit hiljem meenutavad kodanikuühendused küüditamisohvreid installatsiooniga, mis koosneb tuhandetest õhupallidest. Mälestusürituse üks eestvedajatest Aet Kukk inimõiguste instituudist rääkis ERR.ee-le, et õhupalle hakatakse Vabaduse väljaku kivisillutisele paigaldama varahommikust. Õhupalliinstallatsioon koosneb kokku tuhandetest õhupallidest. Õhupallid on biolagunevast lateksist ja neid hoiab kinni samuti loodussõbralik takust nöör. "Eesmärk on, et Vabaduse plats oleks hiljemalt kell 11 õhupallidega kaetud, sest keskpäeval algab Vabaduse samba juures mälestustseremoonia, millele järgneb vanalinna kirikukellade kolmeminutiline mäng," tutvustas Kukk. Kai Reinfeldt inimõiguse instituudist märkis, et kuigi õhupallid on biolagunevad, ei lasta neid lendu. "Esimesi õhupalle hakkame paigaldama hommikul kell 6.00 ning viimase võtame maha õhtul kell 21.00," lausus ta. Vabaduse väljaku ekraanil on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud.
