Joseph Enge: Brexiti poolt hääletanute mõnitamine on mõttetu – lahkumiseni viisid Obama ja Merkeli isekad sammud
Sellest hoolimata on kogu Brexiti ümber sündinud lärm ebaõiglaselt ja solvavalt suunatud Briti valijate mõistuse ja motiivide pihta. Tegelikult tõestavad just sellised solvangud, et nood tegid õige otsuse. Kui rääkida president Obamast, siis just tema oli see, kes vallandas Süürias katastroofi, keeldudes rakendamast USA täit jõudu karistamaks president Bashar al-Assadi koletuste eest oma rahva vastu ja leevendamaks Süüria kriisi. See omakorda võimaldas ISIS-el plahvatuslikult laieneda, hõlmata tohutuid lahmakaid Süüria ja Iraagi territooriumist ning muuta need piirkonna destabiliseerimise ja terrorismi külvamise keskmeks – luues lõpuks Euroopa Liitu ohustava rändekriisi. Pole oluline, kui kiiresti ohud esile kerkisid ja olukorrad muutusid – president Obama on ühemõtteliselt pühendunud sellele, et tema pärand presidendina oleks USA jõukasutust piirav mittesekkumispõhimõte, ükskõik kui kahjulik see ka poleks USA ja Euroopa turvalisusele. See, et Obama jaoks on isiklik mure oma pärandi pärast olulisem kui tema riigi ja liitlaste turvalisus, pole teise ametiaja lõpul iseenesest enam mingi üllatus nüüd. Kuid Obama tekitatud halva olukorra tegi veel hullemaks kantsler Merkeli läinudaastane otsus pakkuda turvasadamat miljonitele sisserändajatele. Otsus, mida Merkel oma Euroopa partneritega ei arutanud. Euroopa Liidu jaoks, mis on palju haavatavam kui paljud teadvustavad, on rändekriis osutunud arvatust palju ohtlikumaks. Tohutu hulga Lähis-Ida, Aasia ja Aafrika sisserändajate lubamine uniooni on tekitanud turvalisus-, sotsiaalse ja majandusliku kriisi. Sisserändajad ei kavatse assimileeruda oma võõrustajariikidega, vaid eeldavad hoopis, et nood riigid kohandaksid end vastavalt sisserändajate väärtustele, mis omakorda kujutavad endast Lääne demokraatia antiteesi. Lisaks kasutavad terroristid sisserändajaid Trooja hobustena. See kõik kokku on loonud ”täiusliku tormi”. Seega – pole üllatus, et Brexit võitis, üllatav on pigem, et see ei võitnud ülekaalukamalt. Ka president Obama viimase hetke visiit Ühendkuningriiki ja valmidus rakendada saareriigi Euroopa Liidus püsimise vankri ette USA vastakaid tundeid tekitav sisepoliitiline hetkeseis oli taktitundetu ja pöördus enese vastu. Solvangud, mille kohaselt Brexiti poolt hääletanud on lihtsalt teadmatud ja/või rassistid, mõjuvad aga Euroopa Liidu enda jaoks kahte moodi halvasti – lisaks sellele, et need loovad suitsukatte Euroopa Liidu läbikukkumiste ja haavatavuste ülle, takistavad need ka ausat eneseanalüüsi, mis aitaks Euroopa Liidu terveks ravida. Ühendkuningriik on otsustanud lahkuda Euroopa Liidust, kuid kuuluda ka edaspidi NATO-sse. Seistes silmitsi rohkeneva terrorismi ja Venemaa agressiivsusega, on NATO tõestanud oma olulisust, samal ajal kui Euroopa Liidu roll on osutunud vähem oluliseks. Ühendkuningriigi referendumi tulemustest saab – ja tuleks – õppida. Ma olen siiski skeptiline Euroopa Liidu õppimisvõime osas. Artikkel on algselt ilmunud ERR-i ingliskeelses portaalis news.err.ee. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
