Justiitsministeerium tahab kuriteoga tekitatud kahju aegumistähtaega oluliselt pikendada
"On absurdne, et teatud inimesed tekitavad oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt hüvitamata. Ühel hetkel need nõuded aga aeguvad. Antud väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse vastuvõtmisega. "Muudatuse eesmärk oli toona parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid ei arvestanud sellega, et leevendas ka nende inimeste olukorda, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada," selgitas Reinsalu. Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Hetkel kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mida kohus on tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat. Justiitsministeerium ootab huvirühmadelt tagasisidet selle kohta, kas kuriteo toimepanemine peab olema tuvastatud kohtuotsusega või piisab sellest, et kahju tekitamine on tuvastatud tsiviilkohtu poolt.
