Soomes on mitmel pool tuvastatud radioaktiivset joodi, aine päritolu on selgitamisel
Viimati tuvastasid radioaktiivset joodi-131 Kuopio ja Kajaani mõõtejaamad. Eelmisel nädalal märgati väiksemaid koguseid Rovaniemi, Helsingi ja Loviisa mõõtejaamades, vahendas Yle. Positiivsed proovid on kogutud vahemikus 17.-24. oktoobrini. Ivalo ja Sodankylä mõõtejaamades radioaktiivset joodi pole tuvastatud ning Imatra, Kotka ja Olkiluodo analüüsitulemused pole veel valmis. STUK-i kinnitusel on kõik tuvastatud kogused nii väikesed, et inimese tervist need ei mõjuta. Samas on tegu siiski tavapärasest tasemest erineva olukorraga, sest radioaktiivset joodi looduses ei esine. Joodi päritolu kohta pole hetkel mingeid andmeid, kuid STUK üritab selgusele jõuda naaberriikide kolleegidega koostööd tehes. STUK jälgib kiirgustaset ja radioaktiivsete ainete esinemist kaheksas Soome piirkonnas. Tuvastatud kogused pole inimestele ohtlikud Keskkonnaameti Harku ja Narva-Jõesuu kiirgusseirejaamade 16.-23. oktoobrini toimunud filtrite analüüsimisel tuvastati väga väikeses koguses I-131 isotoopi. Mõõdetud joodi kogused on ülimalt väikesed ehk alla 1 mikroBq/m3, mõõdetavad vaid laboritingimustes ning ei kujuta ohtu inimese tervisele. Keskkonnaameti kinnitusel joodi päritolust hetkel teave puudub, kuid ei ole põhjust arvata, et Eestis ja Soomes leitud joodi isotoobid võiksid olla pärit Norra Haldeni uurimisreaktorist toimunud väikesest lekkest reaktorihoone sees. Radioaktiivsuse mõõtühik on bekerell (Bq), aine radioaktiivsus on 1 Bq siis, kui ainehulgas muundub keskmiselt üks aatomituum sekundis ning muundumisel vabanenud energia eraldub kiirgusena. Praegu Soomes ja Eestis mõõdetud joodikogused on ligikaudu miljondik bekerelli kuupmeetris õhus. Näiteks looduslikus kaaliumis leidub alati ~0,012 protsenti kaaliumi radioaktiivset isotoopi K-40. Täiskasvanud inimese organismis sisalduva kaaliumi radioaktiivsus on ~4000 Bq ehk inimene on ise tavapäraselt neli miljardit korda radioaktiivsem kui kui äsja avastatud joodisisaldusega (~1 μBq/m³) üks kuupmeeter õhku. Keskkonnaamet jätkab olukorra jälgimist ning suhtleb naaberriikide kiirgusasutustega.
