Viktor Trasberg: minister Tsahkna, vast tuleks pensioniiga hoopis alandada?
Alles see oli, kui sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna hämmastas maksuametit oma avaldusega, et tema nagu ei olegi maksumaksja. Sellest suurt vastukaja siiski ei tekkinud, sest tööandja on pidanud ministri palgast kinni tulu- ja ära maksnud sotsiaalmaksu. Nii et ka minister on ikkagi täiemahuline maksumaksja, nagu ka kõik teised palgasaajatest Eesti töötajad. Aga pärast seda kui maksuamet oli ärevusse aetud ja avaliku sektori töötajad alavääristatud, võttis Tsahkna ette Eesti noorte hirmutamise. Teistmoodi tema avaldust pensioniea tõstmise kohta 70. eluaastani (või pensioniea üldse ära kaotamisest) küll võtta ei saa. Mis oli sõnumi sisu? Lihtsas keeles – kui kanname tänase demograafilise olukorra tuleviku raamistikku, siis paarikümne aasta pärast pensioniraha enam ei jätku. Järgnes poliitiku lihtne lahendus: suhteliseks pensioni taseme hoidmiseks tuleb tõsta pensioniiga ehk vähendada pensionäride hulka ja sundida inimesed kauem töötama. Julge mees, kes suudab selle uue kõrge pensionivanuse välja öelda!  Kindlas kõneviisis räägitakse asjadest, mis juhtuvad tulevikus 30 aasta jooksul ning mille kohta meil ei saa olla täit teadmist.  Paraku põhineb see väljaütlemine eeldustel, et majanduses ega ühiskonnas ei muutu samal midagi. Ei muutu ühiskonna demograafiline käitumine ega peremustrid; midagi ei muutu töörändes ega immigratsioonivoogudes; midagi ei muutu tootlikkuses ega tehnoloogia arengus; midagi ei muutu majanduspoliitikas ega ka näiteks maksusüsteemis. Ja kui midagi ei muutu, siis kolmekümne aasta pärast on pensionisüsteem pankrotis. Ainsad, kes midagi muutma peavad on töötajad, kes nüüd peavad üha kauem ja pikemalt tööd tegema. Sellise lähenemise probleem on aga selles, et kindlas kõneviisis räägitakse asjadest, mis juhtuvad tulevikus 30 aasta jooksul ning mille kohta meil ei saa olla täit teadmist. Miks eeldatakse, et meie sündimus peab kindlasti vähenema? Eesti ajaloos on ju olnud suurema ja madalama sünniintensiivsusega perioode. Miks arvatakse, et ühiskonna demograafiline alalhoiuinstinkt ei suurenda meie sündimust? Samuti ei tea me, kuidas muutuvad Eestisse nii Euroopast kui ka mujalt jõudvad sisserändevood. Tänane olukord võib muutuda, meie atraktiivsus võib välismaalaste silmis kasvada. Mis iganes ettenägematul põhjusel. See võib aga kaasa tuua hoopis rahvastiku ja tööealiste inimeste arvu suurenemise.  Võib-olla on meil vaja hoopis vastupidist tegevust – nimelt alandada pensioniiga –, pakkumaks töö- ja teenimisvõimalusi noorematele inimestele?  Jällegi – tegemist on protsessidega, mida me ei saa ette teada, aga mis rahvaarvu ja maksumaksjate hulka kindlasti mõjutavad. Edasi. Kas oleme võimelised määratlema tehnoloogia arengu mõju tootlikkusele ja majanduskasvule? Räägime neljandast tööstusrevolutsioonist, mis muudab oluliselt kogu majandustegevuse loogikat. Digirevolutsioon kaotab ära väga paljud tänased ametid ehk vähendab oluliselt tööjõuvajadust. Samal ajal tuleb ümberjagatavat jõukust ühiskonda juurde. Võib-olla on meil vaja hoopis vastupidist tegevust – nimelt alandada pensioniiga –, pakkumaks töö- ja teenimisvõimalusi noorematele inimestele? Pensionid on ühiskonnale rahaline kulu, mis kaetakse suuremas osas maksutuludest. Jällegi – miks me eeldame tänase maksusüsteemi muutumatust? Ühiskond saab ju koguda rohkem makse, kui on vaja suurenevaid sotsiaalkulutusi katta.  Ministri jutt ju õhutab otseselt Eesti noori välismaale lahkuma.  25-30 aastat on ikka väga pikk aeg, mille jooksul majanduskeskkond kindlasti muutub. Teiselt poolt on see piisavalt pikk aeg ka sujuvaks oludega kohanemiseks ja ühiskonna ümberkorraldamiseks. Me ei pea täna stressima asjaolude tõttu, mida pole kuidagi võimalik täpselt ette teada. Ja kui minister teatab tänastele noortele, et pensionile saab võib-olla 70-aastaselt, aga võib-olla üldse mitte, on see väga negatiivne signaal Eesti tuleviku kohta. Eesti on Euroopa raamistikus madalapalgaline maa. Miks peaks noored ennast sellisel juhul siduma taolise hääbuva maaga, kui maailmas palju riike, kus makstakse kõrget palka ja kus inimesed saavad ka mõistlikul ajal pensionile? Ministri jutt ju õhutab otseselt Eesti noori välismaale lahkuma. Kui meie eeldatav eluiga suureneb, on see üheselt positiivne trend. Inimesed elavad kauem, on pikemalt vaimses ja füüsilise vormis ning naudivad pikemat tööiga. Ühiskond peab kohanema ja looma sellise töökeskkonna, mis sobib ka vanemaealistele ja kus saab rõõmuga tööd teha ka üle 70-aastasena. Ja seejärel ollakse ikkagi paarkümmend aastat pensionil, nagu ka täna. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
