Ülevaade: maavalitsuste kaotamiseks on laual kolm võimalust
Enne valitsuse kukkumist jõudis riigihaldusminister Arto Aas rahandusministeeriumist kätte saada plaani mil moel kaotada maavalitsused. Maavalitsuste ülesannete ümberjagamiseks on laual kolm stsenaariumit, vahendavad ERR-i raadiouudised. Kõiki kolme stsenaariumit ühendab see, et osa ülesannetest antaks omavalitsustele. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Mart Uusjärve sõnul võiks omavalitsused omavahel korraldada näiteks maakonna ühtse arendusega seonduva. „Omavalitsuste kätte võiks minna näiteks maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö tegemine aga võib-olla ka mõningad regionaalvaldkonna projektid. Kas seda teha läbi omavalitsuste liidu või näiteks läbi tänaste maakondlike arenduskeskuste, see jääb koha peale otsustada,“ märkis Uusjärve. Ühtlasi võiks omavalitsuste tööks jääda ka näiteks alaealiste õigusrikkujatega seonduv ning valimiste korraldamine. Esimese versiooni järgi jääks viimane küll regionaalameti ülesandeks. Rahandusministeeriumi haldusalasse loodav amet võtaks enda peale näiteks riigimajade juhtimise, ning järelevalve kohalike omavalitsuste haldusaktide üle. Teine versioon näeb ette, et uus asutus ühendataks tänase maa-ametiga, ning täidaks sellest tulenevalt ka näiteks maade hindamisega seotud ülesandeid. Kolmas versioon ühegi uue ameti loomist ei nõua, sest suurem osa ülesandeid jagataks laiali erinevate ministeeriumide vahel.     Halduskoormus jaotub maakondade vahel ebaühtlaselt Tegelikult annaksid kõik stsenaariumid ministeeriumide valitsemisalasse selliseid ülesanded nagu näiteks maakondliku bussiühenduse korraldamise ja järelevalve õppeasutuste üle. Mart Uusjärve sõnul suudetakse väiksemates maakondades paari aasta jooksul kõik õppeasutused ära kontrollida, samas kui suuremates maakondades läheb selleks palju rohkem aega ja on täna ressurssidest puudus. „Koormused täna jaotuvad erinevalt, tulevikus võiks nende järelevalvajate tööpiirkond olla suurem kui üks maakond,“ nendib Uusjärv. Just maavalitsuste erinev võimekus oma ülesannetega hakkama saada, on üks põhjuseid, miks nende kaotamist plaanitakse. Teine põhjus on kokkuhoid. Aasta alguses oli 15 maavalitsuses kokku 500 ametikohta, suvel valminud riigiülesannete analüüsi järgi võiks ligi 100 ametikohta koos maavalitsustega ära kaotada.     Tartu maavanem: reformiga võib omavalitsustel kaduda eestkõneleja Mis puudutab konkreetselt inimestele suunatud teenuseid, siis neid keskustest ära viia ei plaanita. Kultuurilise ja territoriaalse jaotuse mõttes jääksid alles ka maakonnad. Tartu maavanem Reno Laidre tõdeb, et nii mõnegi maavalitsuste ülesande võiks tõesti tsentraliseerida, seda just väiksemate maakondade pärast. „Vabatahtlikult ja Tartu maakonna kontekstis ma ei näe reformiks suurt vajadust ja suurt võitu, aga Eestis tervikuna võib täna olla juba viimane aeg sellist sammu teha,“ märgib Laidre. Küll aga toob Tartu maavanem välja, et ehkki seaduse järgi on maavalitsuse ülesandeks esindada riiki, võetakse mitmel pool teine ülesanne – esindada riigi ees silmis maakonda. „Kui teenuseid hakkab osutama suurem regioon, võime jõuda olukorda, kus maakonna eest kõnelejaid väga enam ei ole. Omavalitsuste liidud võiks ja peaks selle rolli üle võtma, aga kui omavalitsusliit kujuneb selliseks poliitiliseks organiks, kus ei ole konsensust ja üksmeelt, siis me võime kaotada tegelikult maakonna eestkõneleja,“ leiab Laidre. Lõpetuseks tuleb veel märkida, et see, mil moel maavalitsuste kaotamise plaaniga edasi minnakse, ei sõltu enam Arto Aasast, ega tänasest valitsusest, vaid juba uuest koalitsioonist.    
