Uuring: igal teisel perel on sääste alla 1000 euro
Sääste omavate perede osakaal on koos sissetulekute ja säästuvõime kasvuga aasta-aastalt siiski suurenenud. 2016. aasta augusti andmetel omab 66 protsenti peredest rahalisi sääste sularahas või pangas. 2014. aastal oli selliseid peresid 59 protsenti ja 2012. aastal 53 protsenti. Sääste omavate perede osakaal suurenes peamiselt keskmise sissetulekuga perede hulgas, kuid pisut ka madalama sissetulekuga perede seas. Siiski oli sissetulekute jaotuse esimeses kolmandikus (netosissetulek pereliikme kohta kuni 350 eurot) säästusid endiselt alla poole peredel. Eesti perede säästud on küllaltki väikesed ja vaid ligikaudu pooltel oma säästude suuruse avaldanud peredest oli 2016. aasta augustis sääste rohkem kui 1000 eurot.  Enim säästetakse igaks juhuks ehk selleks, et kindlustada toimetuleku varu, kuid suurenenud on ka säästmine hobide, tervise ja eluasemega seotud kulutuste tarbeks. Säästusid eelistatakse enamasti hoida pangakontol või kodus sularahana. Börsil kaubeldavaid väärtpabereid või investeerimisfondi osakuid omas ligikaudu 6% peredest ehk natuke vähem kui 10 aastat tagasi. Augustis oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41% leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase kuue aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on endiselt suurenenud autoliisingu ja kauplustest järelmaksu võtmine. Tänu sissetulekute kasvule on natuke vähenenud laenu põhiosale ja intressimaksele kuluv protsent sissetulekust ja enam kui pooltel laenu võtnud peredest jääb see alla 20 protsendi. Raskemas olukorras on need leibkonnad, kelle igakuised laenumaksed moodustavad rohkem kui 40 protsenti sissetulekutest. Selliseid peresid on laenu võtnud perede seas kaheksa protsenti. Tänavu augustis toimunud TNS Kantari uuringus osales 984 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu tellis Eesti Pank.    Eesti leibkondade finantskäitumine  from Eesti Pank
