Uuring: Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad kehvas olukorras
Kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu Eesti rannikumere reostuse hindamiseks koguti kalu kohalikelt kaluritelt seitsmest erinevast kohast Soome lahe rannikumeres: Nõva lahest Läänemaal, Paldiski lahest, Tallinna lahest Naissaare all ja Noblessneri sadamast, Muuga lahest Leppneemes, Käsmu lahest ning Purtse jõe suudmealalt Ida-Virumaal. Kokku analüüsiti 203 kalal vee reostust näitavaid biomarkereid, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Me vaatasime polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ainevahetuse produkte kalade sappides. Need peegeldavad kõige rohkem just nafta ja õlide sattumist vette või ka näiteks põlevkivist tulenevat reostust. Teine suurem grupp, mida me vaatasime, olid kalade vererakkude, punaliblede kahjustused," selgitas maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene. Uuringust nähtus, et kõige reostunumad uuritud piirkonnad on Tallinna ja Muuga laht. Maaülikooli spetsialisti Randel Kreitsbergi sõnul on seal tihe laevaliiklus ning ka linn annab oma panuse. "Toksilisi aineid me leidsime Tallinna ja Muuga lahest palju. Aga näiteks sealsamas lähedal, Naissaare all, olid kalad väga heas konditsioonis," tõdes Kreitsberg. Tema sõnul saab uuringu põhjal öelda, et Soome lahe Eesti rannikumere kalade tervis on küll ohustatud piirkonniti, ent terve Soome lahe ulatuses saab kalade tervist pidada rahuldavaks. Nii Kreitsberg kui Tuvikene ütlesid, et rannikumere kalade tervist tuleb pidevalt uurida, et Eesti tarbilja julgeks osta Läänemere kalu ning et Eesti kaluritel oleks ka tulevikus kalu, keda püüda. "Läänemere raamstrateegia raamdirektiivi järgi peaks mere keskkonnaseisund olema aastaks 2021 heas seisundis. Üks nende uuringute eesmärk on ka see, et töötada välja kriteeriume, mille järgi me saame öelda, kas see seisund on hea või ei ole," ütles Tuvikene. Kas Läänemere keskkonnaseisund 2021. aastaks ka heasse seisundisse jõuab, Tuvikene ei usu.
