Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
Kuu aega tagasi kirjutasin oktoobri küsitlustulemusi kommenteerides, et avaliku arvamuse seismograaf ei anna mingit märki sellest, et poliitilisel näitelaval toimuv kirgede torm kodanike eelistusi oluliselt mõjutaks. Kui aga see torm poliitilise malelaua põhjalikult segi pöörab, nagu tänaseks on juhtunud, toob see loomulikult kaasa ka nähtavaid muutusi kodanike valimiseelistustes. 2.-15. novembrini läbi viidud elanikkonna küsitlus toimus ajal, mil poliitilised sündmused vaheldusid lausa kaleidoskoopilise kiirusega. Küsitluse kolmandal päeval, 5. novembril valiti Jüri Ratas Keskerakonna esimeheks. Sellele eelnes valitsuskoalitsiooni kahe väiksema osapoole avalik vastuhakk valitsust juhtivale Reformierakonnale – IRL-i ja SDE ministrite haldusalasse jäävate riigiettevõtete nõukogudest kutsuti tagasi sinna nimetatud riigikogu liikmed. Esmaspäeval, 7. novembril esitas opositsioon 41 allkirjaga umbusaldusavalduse peaminister Taavi Rõivale, mida IRL ja SDE ei soostunud riigikogus kiirkorras menetlema. Vastupidi – pärast erakondade juhatuste nõupidamisi tehti Taavi Rõivale ettepanek amet maha panna. Kuna Rõivas sellega ei soostunud, toetasid kolmapäeval 9. novembril peaministri umbusaldamist ka senised koalitsioonipartnerid. Juba järgmisel päeval hakati rääkima Jüri Rattast kui võimalikust uuest peaministrist.  Keskerakonna tõus ja Reformierakonna langus peegeldub selgelt ka küsitlustulemustes.  Seega – vähemasti pool küsitlusperioodist kulges vastajate jaoks teadmises, et Reformierakonna valitsusaeg on läbi saanud ning tõenäoliseks uueks peaministriparteiks tõuseb seni poliitilise paaria seisuses olnud Keskerakond. Keskerakonna tõus ja Reformierakonna langus peegeldub selgelt ka küsitlustulemustes: suurima toetusega on praegu valitsust moodustav Keskerakond 29 protsendiga, mille valijate osakaal on eelmise kuuga võrreldes kolme protsendi võrra kasvanud. Peaministrile avaldatud umbusalduse järel võimukoalitsioonist välja langenud Reformierakond on 21 protsendiga küll endiselt kindlalt teisel kohal, kuid võrreldes oktoobriga kaotanud oma toetusest neli protsenti. Ligikaudu võrdse toetusega on kolmandal ja neljandal positsioonil sotsiaaldemokraadid ja EKRE (vastavalt 13% ja 12%) ning parlamendierakondadest väikseima toetusega on Vabaerakond ja IRL võrdselt 9 protsendiga. Uut valitsust moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL summaarne toetus on 51 protsenti, opositsiooni jäävate Reformierakonna, EKRE ja Vabaerakonna toetus 42%. Seega alustaks uus võimukoalitsioon üle pika aja toetusbaasiga, mis on suurem opositsioonierakondade summaarsest toetusest.  Keskerakonna suhtes oli enne kongressi palju spekulatsioone eelkõige selle üle, kuidas käitub venekeelne valija, kui erakonda ei juhi enam Savisaar. Ometi kasvas erakonna toetus novembris võrdselt nii eesti- kui ka venekeelsete valijate seas.  Reformierakonna langust ei põhjustanud valijate toetuse äkiline kadumine – neil on endiselt sama palju poolehoidjaid kui kahel võimupöörde organiseerinud erakonnal – IRL-il ja SDE-l – kokku. Küll on aga toetuse kahanemisele mõju avaldanud viimaste nädalate massiivne avalik kriitika erakonna aadressil. Päris tabavalt iseloomustas Reformierakonna poliitikat TLÜ riigiteooria professor Leif Kalev: sellest oli viimastel aastatel saanud pelgalt konjunktuurne suhtekorraldus võimu nimel (EPL 16.11). Keskerakonna suhtes oli enne kongressi palju spekulatsioone eelkõige selle üle, kuidas käitub venekeelne valija, kui erakonda ei juhi enam Savisaar. Ometi kasvas erakonna toetus novembris võrdselt nii eesti- kui ka venekeelsete valijate seas. Õnneks ei ole Savisaar vähemalt seni võtnud ette aktsioone, mis erakonna (ja selle uue juhtkonna) mainet kahjustaks. Pealegi järgnes Ratase asumisega erakonna etteotsa ka tema kiire tõus valitsuse moodustajaks, mis erakonna valijatele kindlasti imponeeris. Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart. Viimased on aga käitunud kongressi järel väga tasakaalukalt.  See, et tänasest peale hakatakse Eestis poliitikat tegema hoopis uut moodi kui seni, tundub ebausutav – poliitiline kultuur ei vahetu pelgalt erakondade esimeeste sõrmenipsu peale.  Muidugi sõltub Keskerakonna valijate suhtumine erakonna uude juhti ja tema moodustatud valitsusse väga palju sellest, millist poliitikat hakatakse ellu viima. Kui ikka koalitsioonileppest ei leia mõistlikke lahendusi kodakondsusetuse ja vene kooli probleemidele, siis võib koos erakonnasisese opositsiooni tugevnemisega kahaneda ka venekeelsete valijate senine massiivne toetus Keskerakonnale. Novembris eelistas neist Keskerakonda veel 85 protsenti. Lähiajal saame näha, kuidas Jüri Ratas oma ebakindla tagalaga peaministri ametis õnnestub. Uue koalitsiooni eesotsas seisvad kolm noort vihast meest paistavad olevat oma taotlustes küll siirad, kuid nende seisukohtadest kumab läbi ka paras annus idealismi. See, et tänasest peale hakatakse Eestis poliitikat tegema hoopis uut moodi kui seni, tundub ebausutav – poliitiline kultuur ei vahetu pelgalt erakondade esimeeste sõrmenipsu peale. Pole võimalik, et kõik need head ja edasiviivad ideed, millest Jevgeni Ossinovski ja Margus Tashkna täna särasilmi räägivad, olid kinni ainuüksi Reformierakonna pidurdusjõu taga. Igatahes on uue koalitsiooni juhid andnud selge sõnumi, et peenhäälestuse aeg Eesti poliitikas on läbi saanud. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
