Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
Narva elanike vaenlaste esirinnas on alati olnud Eesti valitsus, kes justkui pidevalt mingeid riukaid välja mõtleb, et piirilinna inimestel elu kibedaks teha. Eesti valitsus sulges vabrikud, mõtles välja hallid passid, sunnib venelasi venekeelses linnas eesti keelt õppima, juurib välja vene haridust ja haugub nagu kutsikas suure ja ülla ajaloolise kodumaa kallal. Ühe Narva keskmise elaniku suhtumise Eesti riiki ja valitsusse võikski kokku võtta ühe lausega: „Jätke meid juba ükskord rahule!” Ehk laske meil elada nii, nagu me elasime möödunud sajandi õitsvatel seitsmekümnendatel. Kui aga tahate aidata, siis saatke pigem raha, aga ärge tulge õpetama, kuidas me oma linnas elama peame. Jah, Eesti poliitikute seas on tarku ja adekvaatseid inimesi, kes Narva venelase hinge ja püüdlusi mõistavad, kuid seni pole kurjad natsionalistid neid võimu juurde lubanud. Nüüd on aga – üle väga pika aja – valitsuse moodustamas erakond, mis eestivenelaste huvide eest seinana seisnud on. Ja valitsuses on tervelt kolm venelasest ministrit. Kas nüüd tuleb pidu ka Narva õuele? Vastuseid otsime koaitsioonileppest. No see, et kasinama sissetulekuga inimetel rohkem raha kätte jääb, pole keskmise narvaka jaoks mingi valitsuse vägitegu. See on tasumata võlg aastaid kestnud kannatuste eest.  Kas me sellist uut valitsust tahtsimegi ja mille poolest see eelmisest erineb? Nii võiks küsida pettunud Narva elanik, kui ta koalitsioonilepet uuriks.  Ka Ida-Viru programmi koostamisega ei üllata meie mail kedagi. Ilusaid ja sahtlisse poletatuid pabereid oleme näinud ka varem. Kas vene koolid jäetakse nüüd ometigi rahule? Ei jäeta, hullemgi veel – sihiks on seatud koolilõpetajate keeletase C1. Narva oludes täiesti mõeldamatu! Aga kas pensionieelikust matemaatikaõpetaja Maria Petrovna võib nüüd ometigi vene lastele matemaatikat vene keeles õpetada, või jätkub lollimängimine – et õpetaja teeb näo, nagu räägiks eesti keeles ja lapsed teevad näo, nagu saaksid aru? Selle kohta pole midagi öeldud. Mida aga räägitakse uues koalitsioonileppes kodakondusetuse probleemist, kas hallid passid kaovad? Tuhka nad kaovad! Õppige keelt, kallid mittekodanikud, kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid ei muudeta. Oo, Narva tuleb eesti keele maja, kus tasuta eesti keet õpetatakse. Suurepärane! 27 aastat pärast esimese keeleseaduse jõustumist. Kus te oma majaga varem olite? Mida aga räägivad võimule pürgijad suhetest Venemaaga? Kas nuiaga vehkimise asemel anname naabrile terekäe? Anname ikka, kui Ukraina Krimmi tagasi saab ja Venemaa sellega nõus on. See tähendab, et mitte kunagi. Kas me sellist uut valitsust tahtsimegi ja mille poolest see eelmisest erineb? Nii võiks küsida pettunud Narva elanik, kui ta koalitsioonilepet uuriks. Kuid õnneks – või kahjuks – tavanarvakas tarku eestikeelseid pabereid ei loe ja hindab võimul olijaid pigem sõnade järgi. Probleem on aga selles, et kui varem võis narvakate lemmikerakond oma valijale mida iganes rääkida, siis valitsust moodustades tuleb hakata selgitama, miks Narvat koos vene koolidega rahule ei jäeta ja miks hallipassiomanikele niisama kodakondsust ei anta. Venemaast rääkimata. Jõudu! ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
