CV Keskus: tööjõupuudus kasvatas iga teise töötaja koormust
1034 tööandja seas läbi viidud uuringust selgus, et tööjõupuudus on kasvatanud 46,7 protsendi töötajate töökoormust ning muutnud ettevõtete eesmärkide saavutamise ja kvaliteedi tagamise raskemaks. "Veelgi enam pidurdab töökäte nappus märkimisväärselt ka ettevõtete arengut ja innovatsiooni,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. "Uute töötajate värbamist takistavad uuringu kohaselt enim töövõtjate ebapiisavad ametialased oskused, mis viitab töötajate poolt pakutava ja tööandjate nõudluse lahkhelile, kuid ka tööotsijate kõrged palgaootused.“ Henry Auväärt sõnas, et koguni 64,3 protsenti küsitletuist tõi uute töötajate värbamise peamise takistusena välja töösoovijate ebapiisavad ametialased oskused või teadmised. "Eesti tööturg on kiirelt muutumas. Kuigi kandideerimiste arv on täna rekordkõrgel tasemel ja aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja, ei suuda turg nõudlusele vastata," kommenteeris Auväärt. Ta lisas, et noored ei ole enam valmis tegema töid, mille järgi tööturul endiselt vajadust on ja seepärast puuduvad neil ka antud ametialased oskused. Auväärt ütles, et kiirele arengule on jalgu jäämas ka haridussüsteem. "Eesti tööturule siseneb igal aastal tuhandeid noori, kes värskelt õpitud teadmiste ja oskustega tööturul mitte mingisugust konkurentsieelist ei saavuta ja jäävad passiivseks või liiguvad töökohtadele, mis neid tegelikult ei kõneta." Kolmandik tööandjaid ei leia lihttöölisi 37,9 protsenti tööandjatest nimetas uuringus takistusena ka töövõtjate puudulikku meeskonnatöö ja koostöö oskust, 36,6 protsenti vastajatest leidsid, et takistuseks on töötajate ebapiisav oskus oma aega ise planeerida ja oma töös prioriteete seada. 30,9 protsendi tööandjates arvates ei ole töötajad avatud aga klientidega suhtlemisele ja 30,7 protsenti tööandjatest nimetas takistusena töösoovijate oskust lahendada keerulisi probleeme, ülesandeid või konflikte. 29,4 protsenti tööandjatest nimetas probleemiks ka töösoovijate oskus ja valmisoleku teha lihttööd. Sobivate töötajate leidmise on uuringu järgi muutnud keerukamaks ka see, et tööotsijate palgaootused on tööandjate arvates liiga kõrged – nii vastas koguni 59,1% küsitletuist. "Seega on tööjõupuuduse taga ka väga kõrge palgasurve, millele reageerib kolmandik tööandjatest järgmisel poolaastal palgatõusuga,“ lausus Auväärt. Palgatõusu plaani veavad haridus- ja tervishoiu sektori tööandjad, kus CV Keskuse andmetel enam kui 40 protsenti vastanutest plaanib palku tõsta, mis arvatavasti tuleneb suuresti uuel aastal rakenduvatest seadusemuudatustest. Töövõtjate palgasurvet on aga tunda pea kõigis valdkondades, kuid keskmisest enam tööstus- ja tootmis-, müügi-, majutus- ja toitlustus-, hulgi- ja jaekaubanduse ning infotehnoloogia sektori tööandjatel. Iga neljas tööandja väitis, et korrigeerib palgataset regulaarselt igal aastal. Tööjõupuuduse suurim mõju väljendub olemasolevate töötajate kasvanud töökoormuses – nii vastas koguni 46,7 protsenti küsitletuist. Lisaks märkis kolmandik tööandjatest, et ettevõtte eesmärkide saavutamine on muutunud raskemaks ja neljandiku sõnul on ka klientide soovidele vastutulek muutunud keerukamaks. Ligi kolmandik tööandjatest ei ole aga suutnud innovatsiooni piisavalt panustada – 12,4 protsendil tööandjatest on pidurdud uute toodete arendamine ja 15,8 protsendil on aeglustunud uute töömetoodikate või tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt.
