Saame tuttavaks: Eesti uus valitsus
Keskerakond Jüri Ratas - peaminister  Jüri Ratas oli aastatel 2005 kuni 2007 Tallinna linnapea. 2007. aastast ehk riigikokku pääsemisest alates on ta olnud riigikogu aseesimees. 2011. aastal kandideeris Ratas esimest korda Edgar Savisaare kõrval Keskerakonna esimeheks. Tol korral võitis sisevalimised Savisaar. 2016. aastal kandideeris Ratas uuesti ja sel korral valisid erakonna liikmed Ratase esimeheks. Ratas alustas tööd hoopis erasektoris. Pärast ülikoolis majanduseriala lõpetamist töötas ta turu-uurijana ja hiljem analüütikuna ehitusettevõttes. Ratasel on kaks kõrgharidust – majanduses ja õigusteaduses. Jüri Ratase isa on riigikogu saadik Rein Ratas. Jüri Ratas on abielus, tal on kolm last. Ratas on Oleviste koguduse liige.  "Olen oma elus alati lähtunud põhimõttest, et aidata ja väärtustada tuleb kõiki inimesi, sõltumata soost, rahvusest või vanusest. Riigikogus soovin jätkata tööd iga inimese heaolu suurendamise ning meie rahvaarvu taas tõusule viimise nimel. Eesti vajab ühiskonda liitvat ja meie riiki edasiviivat poliitikat, kus on heaks tavaks osalusdemokraatia ja kuulamisoskus."  Kadri Simson – majandusminister  Simson astus Keskerakonda 1995. aastal, ta on olnud erakonna peasekretär ja aseesimees. Võib öelda, et Simson on kogenud opositsioonipoliitik, kes on pikalt juhtinud Keskerakonna fraktsiooni riigikogus. Kadri Simson oli eelmise riigikogu koosseisu kõige aktiivsem riigikogu liige, mis tähendab, et ta pidas parlamendis kõige enam kõnesid. Kadri Simsonil on magistrikraad University College Londonist. Ta lõpetas Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala cum laude. Kadri Simsoni isa on Keskerakonna poliitik Aadu Must.  "Tihtipeale juhtub, et kui poliitik valitakse Riigikokku, siis ta unustab enda valijad ning nende mured. Minu hinnangul on saadikul kohustus suhelda inimestega aktiivselt ka valimiste vahelisel ajal ning aidata neil probleeme lahendada. Meie seaduseelnõud, arupärimised ja kirjalikud küsimused peavad olema ennekõike kantud just nende reaalsetest vajadustest ja soovidest. Keskerakond on hetkel Eesti suurim opositsioonijõud ning meie kohuseks on tagada, et valitsus ei muutuks liialt mugavaks, ega unustaks inimeste häält kuulata."  Mailis Reps – haridus- ja teadusminister  Mailis Reps on ka varem haridus- ja teadusministri ametit pidanud, see oli aastatel 2002 kuni 2003 ja 2005 kuni 2007 Andrus Ansipi valitsuses. Ta kandideeris sel suvel presidendiks, pääsedes ka valimiskogu kandidaatide hulka. Reps on olnud nelja riigikogu koosseisu liige. Keskerakondlasel on pooleli doktoritöö kirjutamine Uppsala ülikoolis rahvusvahelise ja Euroopa õiguse teemal. Ta on õppinud ka Maastrichti, Budapesti ja Michigani ülikoolides. Reps on abielus lätlasest vandeadvokaadiga, neil on viis last, kevadel sünnib perre kuues laps.  "Eesti on saavutanud suurepäraseid tulemusi mitmes vallas, kuid kahjuks on palju neid, kes on muutuste käigus tähelepanuta jäänud. Ma tulin poliitikasse muutuste usus ning olen ka nende eest seisnud. Eestis on liiga palju lapsi vaesuses ning endiselt ei mõisteta meie ühiskonnas eesti keelt teise keelena kõnelevaid inimesi. Usun, et kõik lapsed peavad saama hea hariduse just oma kodu lähedal ning see tähendab väikeste koolide õigust elule. Seisan selle eest!"  Martin Repinski – maaeluminister  Martin Repinski on enne aktiivsesse poliitellu suundumist tegelenud ettevõtlusega, aga olnud ka lihttööline ja keevitaja. 2012. aastast kuulub Repinskile Eesti suurim kitsefarm. Toila vallas asuvas Konju mõisa talus tehakse kitsepiimast tooteid, aga kasvatatakse ka lihaveiseid, alpakasid, küülikuid. Repinski on olnud Keskerakonna liige 2004. aastast. 2013. aasta kohalikel valimistel otsustas ta kandideerida hoopis valimisliidu nimekirjas, mistõttu visati Repinski Keskerakonnast välja. 2015. aasta märtsist kuulub Repinski taas Keskerakonda ja jõudis valimistel ka riigikokku. Aastatel 2009-2015 kuulus Repinski Illuka vallavolikokku. Repinskil on poeg.  "Olen sündinud ja kogu elu elanud Ida-Virumaal. Riigikogus seisan peamiselt Ida-Virumaa elanike, aga ka kogu Eesti noorte, meie riigi põllumajanduse ja keskkonna huvide eest. Püüan aidata kaasa ettevõtluse arengule ja uute töökohtade loomisele."  Mihhail Korb – riigihalduse minister  Mihhail Korb on olnud riigikogu liige 2014. aastast alates. Varem on Korb olnud aktiivne eelkõige Tallinna juhtimises. Korb on olnud kesklinna, Kristiine ja Mustamäe linnaosade vanem. Aastatel 2001 kuni 2004 oli Korb Kohtla-Järve linnavalitsuse majandusspetsialist. Mihhail Korb on majandusteaduste magister. Mihhail Korbi isa on Keskerakonna liige ja riigikogu saadik Valeri Korb. Korb on vabaabielus ja tal on üks laps.  "Parlamendi majanduskomisjoni liikmena olen veendunud, et meie kõigi ühine eesmärk peab olema Eesti majanduse madalseisust välja aitamine ning seda saab teha läbi konkreetsete ideede ning ettepanekute. Seisakust väljumisel ei piisa mantra „Meie teame kõige paremini“ korrutamisest, vajaduse korral tuleb kuulata kõikide poliitiliste jõudude – olgu siis opositsioon või koalitsioon – mõtteid. Vaid nii suudame tõesti taastada Eesti eduloo."  Sotsiaaldemokraatlik erakond Jevgeni Ossinovski – tervise- ja tööminister  Ossinovski on alates möödunud aasta maist Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees. Taavi Rõivase esimeses valitsuses ehk aastatel 2014 kuni 2015 oli Ossinovski haridus- ja teadusminister. 2015. aastal nimetas Taavi Rõivas Ossinovski tervise- ja tööministriks. Samal ametil jätkab ta ka uues kolmikliidus. Ossinovski pääses riigikokku pärast 2011. aasta valimisi. Ta on olnud väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. SDE esimees on kandideerinud ka Euroopa Parlamendi valimistel. 2014. aastal saavutas ta Marju Lauristini ja Ivar Padari järel SDE kolmanda tulemuse, üldtabelis jäi aga 16. kohale. Ossinovski on abielus, tal on poeg. Tervise- ja tööministri isa on transiidiärimees Oleg Ossinovski. Sven Mikser – välisminister  Mikser alustas 1995. aastal poliitilist karjääri Keskerakonnast, olles seal aastatel 1998-1999 poliitiline sekretär. 2004. aastal astus Mikser Sotsiaaldemokraatlikku erakonda, kus ta oli aastatel 2010-2015 erakonna esimees. Keskerakonna liikmena oli Mikser Siim Kallase valitsusel aastatel 2002-2003 kaitseminister. Sama ametit pidas Mikser uuesti Taavi Rõivase valitsustes ehk aastatel 2014, 2015. Mikser astus koos Urve Paloga Rõivase teise valitsuse ajal tagasi ning suundus riigikokku, kus ta sai väliskomisjoni liikmeks. Sven Mikser lõpetas Paide keskkooli ja jätkas haridusteed Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse erialal. Mikser oli silmapaistev sportlane: tema nimel on kolmikhüppe noorteklassi kolm proksmedalit ja täiskasvanute klassis üks hõbemedal. Mikser oli Eesti Kergejõustikuliidu president aastatel 2005–2006 ning juhatuse liige 2007. aastani. Andres Anvelt – siseminister  Võib öelda, et Andres Anveltil on riigitöö geenides. Tema isa oli transporditegelane ja riigiametnik Jaan Anvelt ja tema vanaisa Jaan Anvelt oli Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees ja sõjandusosakonna juhataja. Anvelt alustas aga tööd keskkriminaalpolitseis, olles seal nii keskastme kui ka kogu organisatsiooni juht. Samuti on Anvelt olnud sisekaitseakadeemia politseikooli direktor. Aastatel 2009-2011 oli Anvelt Tallinna linnavolikogu liige. 2013. aastal seadis SDE Anvelti kohalikel valimistel SDE Tallinna linnapea kandidaadiks. 2015. aasta riigikogu valimistel pääses Anvelt parlamenti. Anvelt oli Taavi Rõivase esimeses valitsuses ehk aastatel 2014 kuni 2015 justiitsminister. Ta on kirjutanud mõned raamatud, neist populaarseimaks osutus krimiromaan „Punane elavhõbe“, mis ilmus 2007. aastal ja millest valmis paar aastat hiljem ka film. Anvelt on 2010. aastast Eesti loomakaitse liidu asutajaliige. Teda on autasustatud Kotkaristi hõberistiga. Ta on abielus.  „Aastatepikkune politseitöö Eestis ja piiri taga on mulle õpetanud, et oma sõnade eest tuleb alati vastutada ning esikohale tuleb tõsta inimene, nii rõõmus kui ka mures. See on mu moto ka poliitikas. Pean oluliseks ausust ja kodumaa-armastust ning seda, et vägivallal pole õigustust, korruptsioon on vargus meie kõigi tagant ja ühiskond on sama tugev kui tema nõrgim lüli.“ on Anvelt lausunud riigikogu kodulehel."  Urve Palo – ettevõtlus- ja majandusarengu minister  Palo alustas tööd erasektoris – 1999. aastast oli Palo pärast kuueaastast karjääri Saint-Gobain Ehitustooted AS-i juht. 2007. aastal kandideeris ta esimest korda riigikoguvalimistel. Aastatel 2007-2009 oli ta Andrus Ansipi teise valitsuse rahvastikuminister. Taavi Rõivase esimeses valitsuses oli Palo majandus- ja taristuminister, 2015. aastal kutsus Taavi Rõivas SDE liikme oma teise valitsuse ettevõtlusministriks. Palo astus pärast viite ametis oldud kuud tagasi Urve Palo on sündinud Haapsalus. Ta on abielus, tal on üks tütar ja üks poeg.  "Olen arvamusel, et targa ja nutika Eesti loovad meie lapsed, kelle arengut tuleb jõuliselt toetada praegu ja ka tulevikus. Oma kogemusi rakendan selleks, et Eesti majanduspoliitika, mis on tihedalt seotud haridus- ja sotsiaalpoliitikatega, tagaks väärika elu kõikjal Eestis."  Indrek Saar – kultuuriminister  Näitlejana leiba teeninud Indrek Saar asus kohalikku poliitikasse 2002. aastal, mil temast sai Rakvere linnavolikogu aseesimees. Riigikogus on Saar olnud 2007. aastast. Taavi Rõivase teises valitsuses sai temast kultuuriminister. Selles ametis jätkab Saar ka uues kolmikliidus. Saar on olnud eri perioodidel Rakvere teatri juhataja ja direktor, NO99/Vanalinnastuudio tegevjuht. 2001. aastal tunnustati Saart aasta kultuuritöötaja tiitliga; 2004. aastal noore teatrijuhi sihikindla tegevuse eest teatri elujõuliseks muutmisel Ants Lauteri preemiaga. Inder Saar on abielus ja ta on kahe tütre isa. Isamaa ja Res Publica liit Margus Tsahkna – kaitseminister  Margus Tsahkna vahetab sotsiaalkaitseministri ameti kaitseministri vastu. Tsahkna on IRL-i liige 2001. aastast. Ta on kuulunud kolme riigikogu koosseisu, olnud seal nii rahanduskomisjoni kui ka sotsiaalkomisjonides. Aastatel 2011-2014 oli Tsahkna haigekassa nõukogu aseesimees. Aastatel 2003 kuni 2007 aga kuulus Tartu linnavolikogusse. Margus Tsahkna kuulub Kaitseliitu, Eesti NATO Ühingusse ning on korp! Sakala liige. Tsahkna on õppinud Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja õigusteaduskonnas ning Toronto Ülikoolis rahvusvahelist õigust. Ta on abielus ja tal on kaks last.  "Olen senises töös kujundanud erakonna poliitikat ning näen seda enda ülesandena ka tulevikus, sest Eesti vajab rahvuslik-konservatiivsele maailmavaatele tuginevat poliitikat."  Urmas Reinsalu – justiitsminister  Reinsalu on üks kolmest IRL-i ministrist, kes jätkab uues valitsuses samas positsioonis. Varem on ta olnud kaitseminister (2012-2014) ja kuulunud kahte riigikogu koosseisu. Reinsalu on IRL-i liige 1992. aastast. Ta alustas karjääri just justiitsministeeriumist, olles 1996. ja 1997. aastal ministeeriumi avaliku õiguse valdkonna spetsialist. Seejärel suundus Reinsalu presidendi kantseleisse. Esiti oli Reinsalu presidendi sisepoliitika nõunik, aastatel 1998 – 2001 Lennart Meri kantselei direktor. Aastatel 2002 ja 2003 oli Reinsalu sisekaitseakadeemias lektor. Reinsalu kuulub arvukatesse nõukogudesse ja liitudesse: Eesti instituut, Eesti omanike keskliit, Rahvusvaheline kinnisvaraomanike liit, rahvusooperi nõukogu, kaitseliit, Eesti juristide liit jt. Reinsalu on abipolitseinik. Tal on mitmeid rahvusvahelisi autasusid Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Kreekast. Reinsalul on veel lõpetamata doktorikraad. Ta on abielus, tal on kaks last.  "Eestis on meil ühiselt vaja palju asju korda sättida. Kuri ilm las udutab, meie ajame naeratades Eesti asja edasi!"  Kaia Iva – sotsiaalkaitseminister  Pärast Tallinna Pedagoogilise instituudi lõpetamist töötas Iva kümme aastat matemaatika, loogika ja arvutiõpetuse õpetaja ning õppealajuhatajana. Aastatel 2002 kuni 2005 oli Iva Türi linnapea. Iva on kuulunud kahte riigikogu koosseisu. Kaia Iva on abielus, tal on kolm last. Sven Sester – rahandusminister  Sven Sester jätkab uues valitsuses samal alal, milles alustas 2015. aasta kevadel – rahandusministrina. Sester on IRL-i liige 2001. aastast, praegu on Sester IRLi eestseisuse liige. 1990. aastatel oli Sester tegev erasektoris, olles mitmes ettevõttes juhtival positsioonil. Riigikogusse valiti Sester esimest korda 2003. aastal. Ta on EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) asepresident; Kadrioru Saksa gümnaasiumi hoolekogu liige; Eesti turniiribridžiliidu president; heategevusliku lionsklubi Tallinn VIA liige. Sester peab huvideks bridži, jooksmist, lugemist. Ta on viie lapse isa ja kahe lapse vanaisa.  „Püüan alati õppida mineviku kogemustest ning ei karda tuleviku nimel teha otsustavaid samme."  Marko Pomerants – keskkonnaminister  Pomerants jätkab samuti kevadel alustatud keskkonnaministri portfelli kandmist. Ta on olnud ka varem mitmel korral minister: 2009-2011 siseminister, 2003-2005 sotsiaalminister. Enne riigikokku valimist tegutses Pomerants aktiivselt Lääne-Virumaal. Ta oli aastatel 1995-2003 Lääne-Viru maavanem. Samuti osales Lääne-Viru looduskaitse teemaliste organisatsioonide töös. 2005. ja 2009. aastal valiti Pomerants Rakvere linnavolikokku. Pomerantsil on magistrikraad avalikus halduses. Tema lõputöö arutles valitsussiseste investeerimisgrantide võimaluste üle Eestis. Pomerantsil on hulganisti tunnustusi piirivalvelt, kaitseväelt, päästeteenistuselt ja siseministeeriumilt. Marko Pomerants on abielus, tal on kaks last.  "Tahan poliitikas saada sama heaks, kui on Riho Sibul kitarrimängus. Samas ei saa poliitikukarjäär olla ainus asi, mis poliitiku pähe mahub, maailma tuleb ikka võimalusterohkemana näha." 
