Keskmise palga kasvu aeglustumine kolmandas kvartalis jätkus
Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot, teatas statistikaamet. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6 protsenti, kuid tõusid võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 10,8 protsenti. Mediaanpalk 52 euro võrra kõrgem  Maksu- ja tolliameti arvutuste kohaselt kasvas mediaanväljamakse möödunud aasta sama ajaga võrreldes 52 euro võrra ehk 785 euroni kuus.  Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Väljamakseid tehti 562 553 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 4446 võrra vähem. Keskmine palk kõrgeim side- ja finantsalal Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes seitse protsenti, jäädes esimese kvartali aastakasvuga ehk 7,2 protsenti ja teise kvartali aastakasvuga ehk 7,3 protsenti suhteliselt samale tasemele. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 6,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest. Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel, kuid mitte mäetööstuses. Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses ehk 18,3 protsenti ning kinnisvaraalases tegevuses ehk 15,3 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes ehk 12,7 protsenti, info ja side tegevusalal 10,2 protsenti ning muudes teenindavates tegevustes 9,8 protsenti. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ehk 8,6 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes ehk 7,7 protsenti, kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes ehk 3,9 protsenti. Maakonniti oli tänavu kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas egk 9,6 protsenti, samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes. Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu kolmandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1 protsenti väiksem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses ehk 12,2 protsenti, mäetööstuses 11,2 protsenti ning finants- ja kindlustustegevusalal 11,2 protsenti. Ainsad valdkonnad, kus aasta jooksul on toimunud töötajate arvu väike kasv, on info- ja side, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Tänavu kolmandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1508 eurot ja tunnis 10,5 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,1 protsenti.
