Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
Kuigi kõige rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustavad joobes juhid, tuleb ka juhtimisõiguseta liiklejate sõidukirooli sattumist igati vältida. 1. jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustiku muudatus ja sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt muutus kuriteoks, karistuseks on rahakaristus või kuni aastane vangistus. Juhtimisõiguseta juhtide arv hoopis kasvab Kindel on, et seadusandja karmistas juhtimisõiguseta juhtide karistust – varem käsitleti seda väärteona – eesmärgiga, et karmim karistus hoiaks juhiloata juhte liiklusvahendi roolist eemal. Selgub aga, et midagi sellist pole juhtunud. Otse vastupidi. Alan Rüütel, kes on Lõuna prefektuuri uurija, kirjutab oma magistritöös „Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt“ (TÜ õigusteaduskond, karistusõiguse osakond, juhendaja Jaan Sootak), et statistika näitab kurba tõsiasja: liiklusvahendi süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise kriminaliseerimine ei ole toonud muutust liikluses. Aastal 2015 registreeris politsei isegi rohkem juhtimisõiguseta juhte kui kahel varasemal aastal. „Kui lisada siia veel 652 uut kriminaalasja, siis jääb mulje, et vähemalt oma esimesel kehtivuse aastal ei ole KarS § 423¹ täitnud oma eesmärki vähendada juhtimisõiguseta juhtide osakaalu liikluses, sest inimesed sõidavad endiselt ilma juhtmisõiguseta,“ kirjutab Rüütel. Nii see on. Liiklusseaduse paragrahvi järgi, mis käsitleb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt, registreeriti 2014. aastal 6286, siis 2015. aastal 6317 juhtumit. 2015. aastal kehtis juba ka karistusseadustiku paragrahv ja sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt muutus kuriteoks, kriminaalmenetlusi alustati 652. Kuidas asja parandada Suure tõenäosusega pole sõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimise (süstemaatilisus tekib, kui politsei tuvastab juhi seda tegu sooritamas aasta jooksul kolmel korral) kriminaliseerimine teada või sellest ei hoolita. Alan Rüütel toob välja, et „vaadates üle-eestilist kuritegevuse baromeetrit, selgub, et perioodil 2015. aasta jaanuar-veebruar võrreldes 2016. aasta jaanuari-veebruariga on sõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine teinud 46-protsendilise tõusu. Tõus näitab seda, et pärast seaduse aastast kehtivust ei ole ka uuel aastal juhtimisõiguseta juhtide osakaal liikluses vähenenud, pigem on tegemist tõusva tendentsiga. Tõusu saab põhjendada eelkõige politsei agarama juhtimisõiguse kontrolliga juhtide seas, mis on omakorda suurendanud ka kriminaalmenetluste alustamist.“ Politsei- ja piirivalveameti statistikast selgub, et keskmiselt registreeritakse Eestis aastas 4500 liiklusõnnetust, millest inimkannatanutega õnnetused moodustavad ligi 1300 juhtumit. Nendest 4500st liiklusõnnetusest toimub joobes juhtide osalusel keskmiselt 570. Juhtimisõiguseta juhid osalevad ligikaudu 150 õnnetuses, süstemaatilised juhtimisõiguseta juhid osalesid eelmisel aastal 28 liiklusõnnetuses. Inimkannatanutega liiklusõnnetustes osales kahel viimasel aastal keskmiselt 20 juhtmisõiguseta juhti. Joobes juhtide puhul oli see näitaja mõlemal aastal ligi saja võrra suurem. Süstemaatilisi juhte osales inimkannatanutega õnnetustes viiel juhul.  Milleks me anname inimesele võimaluse hakata autoomanikuks saades kohe seadust rikkuma?  See näitab, et kõige ohtlikum juht liikluses on joobes juht, sest nende osalusega õnnetused moodustavad ligi 13% registreeritud liiklusõnnetustest, samal ajal kui juhtimisõiguseta juhid osalevad 3% liiklusõnnetustest. Sellest tulenevalt leiab töö autor, et juhtimisõiguseta juhid on siiski liikluses suur ohuallikas. Kahjuks puuduvad andmed liiklusõnnetuste kohta, milles osalenud juht ei omanud juhtimisõigust ning oli ka joobes. Vähendamaks isikute osalemist liikluses ilma juhtimisõigust omamata, võiksid riik ja kohalikud omavalitsused teha koostööd ja üheskoos läbi viia kampaaniaid ja koolitusi, mis aitaksid isikutel saada legaalseteks juhtideks, teeb Rüütel oma magistritöös ettepaneku. Mina lisan siia oma ettepaneku, et juhtimisõiguseta ostjale ei tohiks autot müüa. Milleks me anname inimesele võimaluse hakata autoomanikuks saades kohe seadust rikkuma? Liiklusseaduse paragrahvis 33 on ära toodud juhi üldkohustused ja seal seisab, et juht ei tohi anda mootorsõiduki ja trammi juhtimist üle isikule, kellel puudub selle sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Loogiline on siis, et ka mina autoomanikuna ei tohi oma autot müüa inimesele, kel juhiluba puudub. Võib ju küüniliselt väita, et autot müües ei anta ostjale üle juhtimist (mida seadus keelab teha). Aga auto ju ostetakse selleks, et sellega liigelda, seda juhtida. Sellest tulenevalt ei tohi ka autoregistrikeskus registreerida autoomanikuks (liisingufirma auto puhul kasutajaks) inimest, kellel pole juhtimisõigust. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
