PPA rikkus mullu riigihangete seadust 770 000 euro ulatuses
Rahandusministeeriumi plaanilise järelevalve käigus tuli välja, et PPA on korraldamata jätnud sellisel hulgal riigihankeid, et kui ilma hanketa soetatud teenused ja kaubad kokku arvestada, kujuneks nende hinnaks 770 000 eurot, vahendasid ERR-i raadiouudised. Rikkumised võib laias laastus liigitada kolme gruppi ehk neist esimese puhul on tehtud suur hulk väikeoste, mida eraldi võttes võiks teha ka hanketa, näiteks raadioseadmete ostud. Läinud aasta jooksul soetas PPA ligi 41 000 euro eest erinevaid raadiosidetarvikuid alates kõrvahoidikutest ja lõpetades mikrofonidega ning seda kõike ühelt ettevõttelt ehk osaühingult Radiocom Baltic. Ka PPA peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisk nõustus, et siin oleks pidanud korraldama hoopis ühtse raadiotarvikute riigihanke. "Raadioside tarvikud ei ole mingi erakorraline ost ja me kindlasti saame siin juba aasta alguses planeerida ära vastava summa ning korraldada ka riigihanke," ütles ta. Teine grupp puudutab tooteid ja teenuseid, mille puhul Tuisu sõnul lihtsalt ei osatud ette näha, et neid aastas enam kui 10 000 euro eest ostma peab. Tuisk tõi näiteks trükiteenuste tellimise kogusummas ligi 12 000 eurot ning ravimid, mille eest PPA maksis kokku pisut alla 11 000 euro. "Paraku lõppes aasta tagantjärgi tõdemusega, et see 10 000 euro suurune väikeostu piir sai ikkagi mitmel, mitmel korral ületatud," nentis Tuisk.     Kolmandasse suuremasse rikkumistegruppi kuuluvad juhtumid, kus hankeleping võis mõne ettevõttega küll olemas olla, kuid selle lõppemisel uut riigihanget läbi viia ei jõutud. Näiteks lõppes osaühinguga Falck Autoabi sõlmitud sõidukite teisaldamise leping ja augustis korraldas PPA uue riigihanke, kuid lõpetas selle peagi. Ometi koostöö endise lepingupartneriga ei katkenud ning poole aasta jooksul sai Falck Autoabi PPA-lt autode vedamise eest veel enam kui 90 000 eurot. Sellistel juhtudel oli PPA seadnud ennast omamoodi sundseisu - seaduslikult teenuse osutajat leida ei suudetud, aga seadust rikkumata jäänuks autod teisaldamata. Tuisk tõdes, et PPA eksimusi õigustada ei saa, kuid märkis, et suure osa toonaste vigade taga oli ameti sisemise töökorralduse muutmine. "On selge, et pärast sellist suurt sisemist muudatust tekkisidki selged eksimused," ütles ta. Tuisu kinnitusel on suur hulk toonaseid vigu parandatud. "Täna me oleme pööranud pilgud selgelt ennetavale teenuse planeerimisele ja ostujuhtimise protsessi läbiviimisele," ütles ta.     Siiski pole teema ei PPA ega rahandusministeeriumi jaoks veel laualt maas ning ehkki rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Kati Orgmets tõdes, et arvestades PPA iga-aastaseid hankemahtusid, võib leitud rikkumised pigem üksikjuhtumiteks liigitada, tähendab korraldamata jäetud riigihange seaduse silmis väärtegu ning väärteomenetluse rahandusministeerium ilmselt ka algatab. "Üldjuhul lõppeb väärteomenetlus süüteo tuvastamise korral trahvi tegemisega," selgitas Orgmets. Samas politsei- ja piirivalveametile kui riigiasutusele trahvi teha ei saa. "Siin tulebki tuvastada konkreetne isik, kes on rikkumise toime pannud ja karistada saabki seda konkreetset isikut," ütles ta. Tuisk tõdes, et kui tuleb vigade eest vastutada, on ta administratsiooni juhina selleks ka valmis. "Aga teistpidi ma siiralt loodan, et menetluste käigus võetakse arvesse ka seda, kust me tuleme ja milliseid parandustegevusi me oleme juba sisse viinud või veel viimas," lisas Tuisk.
