Valdav osa Eesti teedest puhastatakse lumest 24 tunni jooksul pärast tuisku
Maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht ütles ERRile, et teedevõrgu talihooldus on alates sellest talvest viidud ühtsetele alustele. "Siiani olid seisunditasemed nihkes mõlemale poole – oli teid, mida puistati selgelt üle, kuid ka teid, mille liiklussagedus oli piisavalt kõrge, et seal peaks teostama libedusetõrjet. Seisunditasemete ühtlustamine tähendab mõnele maakonnale seda, et juurde tuleb keskmise seisunditasemega teid, kuid teistele vastupidist – teed, mis varasemalt olid keskmise tasemega, on nüüdsest madalamaga," rääkis ta. Talvine teehooldus on jagatud kolmeks tasemeks, millest esimene ehk madalaim seisunditase on enamikul teedest. See tähendab, et lumetõrjet tehakse alles 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Koheva lume paksus ei seal tohi ületada 10 sentimeetrit, märja lume paksus viit sentimeetrit. Libedusetõrjet tehakse 12 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Niisuguseid maanteid on Eestis üle 10 000 kilomeetri ulatuses. Teine ehk keskmine seisunditase puudutab üle 3700 kilomeetrit teedest ehk enamikku tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Seal tõrjutakse lund ja libedust regulaarselt, kuid teed ei pruugi lume- ja jäävabad olla. Lumetõrjet tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Koheva lume paksus ei tohi ületada kaheksat sentimeetrit ja märja lume paksus nelja sentimeetrit. Libedusetõrjet tehakse kaheksa tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Kõrgem ehk kolmas seisunditase on 2209 kilomeetril riigimaanteest. Nende seas on Eesti põhiteed nagu Tallinna-Narva, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla, aga ka suurema liiklusega tugi- ning üksikud kõrvalteed. Sellistel teedel peavad teepind või vähemalt lumejäljed olema stabiilsetes ilmaoludes lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse seal hiljemalt viie jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Koheva lume paksus ei tohi ületada nelja sentimeetrit, märja lume paksus kaht sentimeetrit. Libedus peab saama tõrjutud nelja tunni jooksul pärast selle tekkimist. Maanteeamet: talviselt libe tee on normaalne nähtus Andres Piibelehe sõnul koostati talviste seisunditasemete ühtlustamiseks analüüs, kus kõrvutati praegusi tasemeid liiklussagedusega. "Eesmärk on suunata raha otstarbekamalt sinna, kus liigub rohkem autosid: liiklussagedus peab olema piisavalt kõrge, et libedusetõrje tööle hakkaks. Mida madalam on liiklussagedus, seda rohkem peab puistama kloriide, et võiks soovitud efekti oodata," selgitas ta. Hooldevaldkonna juhi sõnul tuleb talviselt libedat teed võtta normaalse nähtusena ning selleks, et ohutult kohale jõuda, tuleb valida teeoludega sobiv sõidukiirus, pidades meeles, et lubatud suurim piirkiirus ei ole kohustuslik.
