Uuring: Eesti valijad peavad end pigem parempoolseteks
Instituudi värskes kogumikus „Riigikogu valimised 2015“ annab Kats Kivistiku artikkel ülevaate sellest, kuidas Eesti valijaskond mõtestas parem- ja vasakpoolsust 2015. aastal. Küsitlustulemustest selgus, et 85 protsenti Eesti inimesi oskab end maailmavaateliselt parem-vasak teljel määratleda. Uuringu üks peamisi järeldusi oli, et keskmine Eesti valimisõiguslik inimene paigutab end parem-vasak skaalal tsentrist kergelt paremale ning iga partei valijaskond paigutab oma lemmikpartei võrreldes teistega suhteliselt paremale. Kui vaadata parem-vasak skaalale paigutamist valijate lõikes, siis vaid Keskerakonna valijad paigutavad end vasakule. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijad paigutavad end napilt paremale ning kõigi ülejäänud erakondade valijad selgelt paremale. Samas oli kõigi erakondade valijate seas neid, kes paigutasid end nii paremale kui vasakule. Kui aga vaadata, kuhu vastajad parteisid paigutavad, siis keskmine eestlane peab Reformierakonda selgelt teistest parempoolsemaks parteiks, samas kui Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda paigutatakse vasakule. Uuringust ilmneb ka, et suuremaid ja vanemaid erakondi (Keskerakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL) oskavad valijad selgemini parem-vasak skaalal määratleda kui viimaste valimiste uusi tulijaid EKRE-t ja Vabaerakonda. Artikli autori sõnul iseloomustab Eesti valijaid ka „paremale kaldumise“ tendents ehk keskmine Eesti valija näeb enda valitavat erakonda parempoolsemana, kui seda näevad teiste erakondade valijad. Uuringu järgi mõjutavad väärtused enese paigutamist parem-vasak skaalal üldjuhul oodatavalt – need, kes toetavad astmelist tulumaksu, Eesti kodakondsuse andmise lihtsustamist ega ole rahul demokraatiaga, on vasakpoolsemad. Kuid näiteks soolise võrdõiguslikkuse väärtustamisel puudub mõju parem- ja vasakpoolsele enesemääratlemisele. Vastajate sotsiaaldemograafilistest teguritest on uuringu järgi olulisemad rahvus ja usklikkus. Eestlased ja usklikud inimesed on parempoolsemad. Teisest rahvusest vastajate puhul mõjutab ideoloogilist enesemääratlemist ka sugu – mehed on parempoolsemad kui naised. Kogumiku artikli „Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal“ aluseks on 2015. aasta riigikogu valimiste järel TÜ riigiteaduste instituudi tellitud elanikkonnaküsitlus, mis viidi läbi silmast silma intervjuudena 1007 valimisõigusliku inimesega.
