Riigi tulud on kasvanud aastaga 7,2 protsenti
Tänavu aastaks on riigieelarvega planeeritud riigi tulude mahuks koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude mahuks koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot. Maksu- ja tolliamet kogus tänavu üheteistkümne kuuga maksudena 6,89 miljardit eurot, mis on 5,4 protsenti ehk 350,4 miljonit eurot rohkem kui mullu sama ajaga. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas mullusega võrreldes 6,5 protsenti 2,33 miljardile eurole, käibemaksu laekumine kasvas 4,7 protsenti 1,8 miljardile eurole. Aktsiiside laekumine kasvas 10,2 protsenti 881,4 miljonile eurole. Edasiantavaid makse laekus kokku 1,16 miljardit eurot, mida on 6,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal üheteistkümne kuuga. Kulusid tehti üheteistkümne kuuga kokku 7,63 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 411,2 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 3,58 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 276,5 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 2,51 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid. Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot, mida oli 65 miljonit eurot ehk 4,8 protsenti vähem kui eelmise aasta novembris. Likviidsusreservis oli 871 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 406 miljonit eurot.
